Edward Lucas: Putini trollimine (6)
/nginx/o/2017/05/24/6702827t1h0a68.jpg)
3. juuli 2019, 11:45
/nginx/o/2019/07/03/12321801t1hd464.jpg)
Ikka ja jälle pääseb Venemaa puhtalt oma kuritegudest ja valedest. Muster on selge. Miks me ei näe seda? küsib BNSi kolumnis Briti ajakirjanik Edward Lucas.
Liberalism on Vene presidendi Vladimir Putini sõnul surnud. Vene liider andis Financial Timesile libekeelse intervjuu, kus vastandas oma riigi tagasihoidlikkust ja ühtekuuluvust läänemaailma arrogantsi ja lõhestatusega.
Tegelikult on plindris hoopis putinism. SKP kasv on tööstusriikide püüdmiseks liiga madal. Elustandardid keelduvad kangekaelselt tõusmast. Relvajõudude hoidmiseks supervõimule kohasel tasemel napib raha.
Riigis valitsev ärikeskkond venelasi ei veena ning nad hoiavad võimaluse korral oma raha ja peresid välismaal. Lubjastunud poliitiline süsteem näib samuti rabe. Jekaterinburgis saavutasid meeleavaldajad võidu vastuolulise kirikuehitusplaani vastu. Katse uurivale ajakirjanikule Ivan Golunovile narkosüüdistused kaela määrida kukkus piinlikul moel läbi.
Ent muu maailm aitab endiselt välja. Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee taastas Venemaa liikmesuse. Seda hoolimata jätkuvast Ukraina sõjast ja selle alade okupeerimisest. Theresa May kohtus Putiniga G20 tippkohtumisel Osakas. Eesmärk oli edastada karm sõnum, ent venelased nägid hoopis oma liidrit kohtumas tähtsa rahvusvahelise partneriga. Nii palju siis diplomaatilisest sügavkülmutamisest, mida Ühendkuningriik rakendas Venemaale pärast mullust Salisbury keemiarelvarünnakut.
Riigis valitsev ärikeskkond venelasi ei veena ning nad hoiavad võimaluse korral oma raha ja peresid välismaal.
Härra Putin muigab selle peale. Tal on vähe pakkuda riigimehekunsti, kuid ta on meisterlik show-mees. Donald Trump näib olevat vastu võtnud Vene presidendi kutse osaleda järgmise aasta mais Moskvas Natsi-Saksamaa purustamise 75. aastapäeva pidustustel. Ameerika president kordas pressikonverentsil Osakas tahtmatult Kremli juttu.
Ent sõda ei võitnud Venemaa, vaid Nõukogude Liit. Suurem osa lahinguist leidis aset Ukraina ja Valgevene, mitte Venemaa aladel. Suur osa 25 miljonist hukkunust ei olnud venelased, vaid teiste rahvuste esindajad, sealhulgas värvatud Nõukogude Liidu okupeeritud riikidest. Ning sõja lõpp ei tähendanud Ida- ja Kesk-Euroopa riikidele sugugi vabastamist, vaid uut okupatsiooni, mis kestis kauem ning oli mingites aspektides natsivõimust kahjulikum.
Need ei ole akadeemilise ajalookirjutuse peensused, vaid tänapäeva geopoliitika pakilised küsimused. Kui nõustute Kremli lihtsustatud, moonutatud, amneetilise sõjaaja narratiiviga, õõnestate endiste ikestatud rahvaste riiklust ja legitimeerite Venemaa neoimperialistlikke kavatsusi oma endiste alade suhtes. Ameerika liitlased piirkonnas loodavad, et keegi administratsioonis saab järgmise kümne kuu jooksul võimaluse presidenti ses osas teavitada.
Putini solvanguid liberalismi ja arrogantse, kättesaamatu poliitilise eliidi aadressil läänes tuleb näha kontekstis. Eesmärk on toita Venemaale sobivat maailmavaadet ja õõnestada seda takistavat mõtteviisi. Kremli liitlastele vasakul ja paremal äärel ning riikidele nagu Ungari meeldib väga mõte, et nad on uue poliitilise liikumise avangardis. Tühja sest autokraatiast, korruptsioonist, ebaefektiivsusest ja mõnel puhul riigireetmisest. Vaja on vaid nuusutada tuuleõhku idast, et haista ehtsa, julge uue poliitika lõhna.
Kremli liitlastele vasakul ja paremal äärel ning riikidele nagu Ungari meeldib väga mõte, et nad on uue poliitilise liikumise avangardis.
Putini trollimine - kui nimetada seda õige nimega - viib tähelepanu tegelikelt probleemidelt. Venemaa ründas Ukrainat ja valetas selle kohta. Tulistas alla Hollandi reisilennuki ja valetas selle kohta. Kasutas närvimürki Suurbritannias ja valetas selle kohta. Sekkus USA valimistesse ja valetas selle kohta. Ikka ja jälle pääseb Venemaa puhtalt oma kuritegudest ja valedest. Muster on selge. Miks me ei näe seda?
Edward Lucas on rahvusvaheliselt edukate raamatute «Uus külm sõda» ja «Pettus» autor ja ajakirjanik. Ta töötab Varssavis ja Washingtonis tegutseva mõttekoja Center for European Policy Analysis (CEPA) asepresidendina.