Andi Hektor. 

FOTO: Erakogu

Viimastel nädalatel on kõlanud mure tuhande Ida-Virumaa kaevuri ja energeetiku võimaliku töökaotuse pärast. Nagu võluväel loodab valitsus leida 600 miljonit eurot, et töökohtade hoidmiseks rajada põlevkiviõli rafineerimistehas. Millegipärast ei muretse valitsus aga sugugi sama palju ülikoolidest lahkunud tuhande õppejõu pärast, rääkimata välismaale tööle läinud noortest teadlastest.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Selle protsessi peatamise maksumus oleks olnud järgmisel kolmel aastal 280 miljonit eurot. Valitsus aga – hoolimata lubadustest ja allkirjadest ühiskondlikul teadusleppel – otsustas, et seda raha ülikoolid ja teadlased ei saa. Need arvud räägivad selget keelt, et meie valitsus armastab kaevurit rohkem kui õppejõudu.

Las tossab korsten, pöörleb generaator, see teeb hinge ülevaks, ümisevad nad tõenäoliselt oma istungitel. Pealegi, ülikoolist tulevadki ju ainult hobusevargad. Vaatame nüüd täpsemalt, mida räägivad arvud.

Eesti Energias töötab põlevkiviga seotud valdkonnas 4900 töötajat (2017), Eesti ülikoolides töötas 5000 (2013) ja töötab praegu 4200 õppejõudu (2019). Nagu igaüks veenduda võib, oleme kaotanud tuhatkond õppejõudu ja nende olukord on arvudes väga sarnane kaevurite-energeetikute olukorraga. Siiski on kaevuri-energeetiku ja õppejõu-teadlase vahel on üks oluline erinevus.