Erki Fels

FOTO: Erakogu

Tänase neljaastmelise süsteemi võiks kolmeastmeliseks muuta – ehk kaotada hankevaidlustes kohustusliku kohtueelse menetluse. Naljaga pooleks, kõige suuremaks kaotajaks võivadki olla advokaadid, kes ei saa enam oma menetlusdokumente neljale erinevale menetlejale saata. Aga elame üle, kirjutab advokaadibüroo PwC Legal advokaat Erki Fels. 

Riigihalduse minister plaanib riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) liita halduskohtuga. Praegu on VAKO kohtuväline hankevaidluste lahendamise organ. See tähendab, et (peaaegu) kõik hankevaidlused läbivad esimeses astmes just VAKO. Kui otsus ei meeldi, saab selle kaevata halduskohtusse, sealt ringkonnakohtusse ja lõpuks Riigikohtusse. Seega on hankevaidlused sisuliselt neljaastmelised, erinevalt kolmeastmelisest tsiviil- ja haldusvaidlustest. Minister Jaak Aabi plaan on mõistlik mitmel põhjusel.

Esiteks muudab neljaastmelise süsteemi kärpimine vaidlused kiiremaks. Just kiirus on riigihangetes oluline. Euroopa Liidu õigus nõuab, et hankija otsuseid saaks läbi vaadata võimalikult kiiresti. Eks kiirus ole ka riigi huvides, kellel on vaja oma kontoritarbed, koolimajaehitused, bussiliinid ja relvad ikka kätte saada, mitte sumbuda aastateks kohtuvaidlusesse.

Esiteks muudab neljaastmelise süsteemi kärpimine vaidlused kiiremaks.

Kui hankevaidlused kulgeksid kohtutes samas tempos, nagu keskmine haldusasi (ca 1,5 aastat), oleks olukord nukker. Hankevaidlustele on seetõttu kehtestatud sootuks lühemad tähtajad. VAKO peab asja lahendama 30 päeva jooksul vaidlustuse laekumisest, halduskohus 45 päeva jooksul ja ringkonnakohus «mõistliku aja jooksul». Seega võidaks «neljanda astme» likvideerimisega vähemalt 30 päeva pluss edasikaebetähtaja.

Teiseks, VAKO liitmine kohtusüsteemiga muudaks vaidlustusmenetluse lihtsamaks ja selgemaks. Praegu vajatakse menetluslike normide virvarris orienteerumiseks üldjuhul hea advokaadi abi. Nimelt lahendab VAKO kõiki hankevaidlusi, aga siiski mitte kõiki. Erisused on näiteks riigisaladuse ja salastatud välisteabega seotud hankeasjas, mõnedes erandhangetes, kahju hüvitamise nõuetes ning lepingu tühisuse tuvastamisel.

Hankevaidluste läbiviimise kord on reguleeritud osaliselt riigihangete seaduses, osaliselt halduskohtumenetluse seadustikus. Aga miks peab olema ühe menetluse kohta kaks seadust? Menetluslikud erisused võivad seejuures olla täiesti suvalised: VAKO-l on õigus riigihange peatada, halduskohtul aga kohaldada esialgset õiguskaitset, VAKOsse pöördudes kohaldub hankelepingu sõlmimise keeld automaatselt, halduskohtusse pöördudes tuleb seda aga eraldi taotleda.

Aga miks peab olema ühe menetluse kohta kaks seadust? 

VAKO nõuab volikirja esitamist, halduskohtus advokaadi volitust eeldatakse. Kui hankija tühistab oma õigusvastase otsuse VAKO menetluse kestel, jätab VAKO vaidlustuse läbi vaatamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Halduskohtumenetluses seevastu on võimalik menetluskulud menetluskulud jätta vastustaja kanda ka siis, kui haldusakt on kehtetuks tunnistatud kaebuse ajendil. Sellised kümned pisikesed erisused sama menetluse eri etappides ei tee õiguskorda kvaliteetsemaks.

VAKO liikme enda staatus on hetkel pisut kentsakas. Tegemist on justkui pooliku kohtunikuga. VAKO liikmele esitatakse kohtute seadusest tulenevad nõuded, tema palk on võrdne kohtuniku ametipalgaga, erapooletuse tagamiseks kohalduvad tallegi keeld töötada muudes ametites. Samas erinevalt kohtunikust ei nimetata VAKO liiget ametisse eluks ajaks, vaid üksnes viieks aastaks. Vaidlustamise seisukohalt on probleem ka selles, et VAKO liige lähtub vaidlustuse lahendamisel üksnes riigihangete seadusest, s.t VAKOsse pöördudes saab tugineda üksnes riigihangete seaduse rikkumisele hankija poolt.

See ei pruugi aga alati olla piisav, et vaidlustus õigesti lahendada. Näiteks võib hanke alusdokumentide õiguspärasuse hindamisel olla vajalik vastata küsimusele, kas need on kooskõlas võlaõigusseaduses sätestatud tüüptingimuste regulatsiooniga või kas hankelepingu tühisuse tuvastamine võiks toimuda kooskõlas tsiviilseadustiku üldosa seadusega.

Kui pakkuja ei soovi hankija tegevust vaidlustada mitte riigihangete seaduse, vaid muude normide või põhimõtete rikkumise tõttu, peaks ta pöörduma otse halduskohtusse. Erinevalt VAKOst saavad kohtunikud tõlgendada ja kohaldada kõiki Eestis kehtivaid seadusi. Seega on õige minister Jaak Aabi järeldus, et ka VAKO liikmed võidaksid kavandatavast muudatusest. Neile laieneksid kohtunikele kehtivad õigused, tugisüsteemid ja ka garantiid.

Kolmandaks, VAKO liitmine halduskohtuga muudaks vaidlustusmenetluse odavamaks. Eelduslikult on kahe erineva institutsiooni – VAKO ja kohtute – eraldi ülevalpidamine kallim, kui täita ära samad ülesanded kohtusüsteemi sees. Menetluskulude sääst oleks tuntav ka menetlusosalistele.

Seega on õige minister Jaak Aabi järeldus, et ka VAKO liikmed võidaksid kavandatavast muudatusest. 

Riigilõiv 1280 eurot ei ole väike summa, eriti kui see tuleb välja käia kõigis neljas astmes. Ühe astme koondamine tähendab seega menetluskulude (sh õigusabikulude) säästu ühe astme võrra. Kindlasti ei puuduta see üksnes vaidlustaja rahakotti, sest menetluskulud mõistetakse välja kaotajalt.

Seega tuleks plaaniga edasi liikuda. Kuulata ära VAKO ja kohtute arvamus ning, kui ideele ei ole põhimõttelisi vastuargumente, võiks tänase neljaastmelise süsteemi kolmeastmeliseks muuta – ehk kaotada hankevaidlustes kohustusliku kohtueelse menetluse. Naljaga pooleks, kõige suuremaks kaotajaks võivadki olla advokaadid, kes ei saa enam oma menetlusdokumente neljale erinevale menetlejale saata. Aga elame üle. Eks advokaatki rõõmustab, kui klient ei pea kinni maksma sama vaidlust neli korda.