Jaak Jõerüüt. 

FOTO: Liis Treimann/Postimees

Üldise hüve ja kohaliku huvi konfliktist tõukudes kirjutab Jaak Jõerüüt, et kui meil oleks oma tagaõue ja ukseesise hoidmine rohkem au sees, kui see praegu on, ei oleks meie planeedil ka sellise suurusjärgu keskkonnaprobleeme.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele

Käibetõed, mille ümber avalikkuses lokkavad kurjade kirgede leegid, on alati pelgalt võltsloosungid. Need on pea peale pööratud tõed.

NIMBY on üks sellistest globaalselt levinutest, ingliskeelne lühend, mille emakeelne täisloosung ütleb: mitte minu tagaõuel! Pea peale pööratus avaldub selle kasutamises. Selle abil halvustatakse kõiki, kes tegelikult kaitsevad oma õigust vabale elule, kaitsevad oma kodu. Seda hüüatust vastavas kontekstis lendu lastes halvustatakse inimesi, kes justkui ei taha saada aru üldisest hüvest kogu rahva või terve riigi jaoks. Halvustatakse neid, kes küsivad lihtsalt ja loogiliselt: «Kui hüve ja kasu ja heaolu paranemine on üldine, siis kus on minu otsene osa sellest, kus on see osa, mille nimel mind tahetakse panna kandma koormat ja taluma oma elukeskkonna ehk oma kodu olukorra halvenemist? Need, kes abstraktse üldise hüve huvides otsustavad, planeerivad, arendavad ja korraldavad, näidaku kõigepealt, kuidas minu võimalik kasu kaalub üles minu arvatava kahju, või kas minu isiklikud plussid ja miinused on vähemalt tasakaalus? Miks peaks ühe pere, ühe küla, ühe linnaosa või ühe linna inimesed end pelga abstraktse üldise huvi nimel ohverdama, teades ette, et kohalikud miinused on ülekaalus igal juhul?»