Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/04/26/6592827t1h2dc3.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/04/18/11960872t1h904c.jpg)
Ma usun, et eestlased loevad üpris vähe kohalikku venekeelset ajakirjandust ega jälgi kuigi hoolikalt Eesti venekeelseid blogipidajaid Facebookis, VKontaktes, Odnoklassnikis, Instagramis. Kui eestlased loeksid seda, mida kirjutavad Eesti ühismeedia venekeelse segmendi kasutajad, haaraks neid paanika, kirjutab kolumnist Andrei Kuzitškin.
Nimelt puhkes Eesti venekeelse avalikkuse seas pärast Jüri Ratta teise valitsuse, millesse kuuluvad Keskerakond, EKRE ja Isamaa, moodustamist suisa eufooria. See tugevnes veelgi pärast president Kersti Kaljulaidi visiiti Moskvasse ja kasvas tõeliseks joovastuselaviiniks majandus- ja taristuministri Taavi Aasa viibimise järel Peterburi majandusfoorumil. Kui üritada kokku võtta, millest kirjutavad ja mille üle arutlevad ajakirjanikud, eksperdid ja tavalisedki Eesti inimesed, kes ei varja oma poolehoidu Venemaale, kujuneb järgmine pilt.
1. Eestis on toimunud «roomav pööre». Võimule sai Keskerakond, kus ollakse meelestatud taastama koostöö Moskvaga, sest nende selja taga seisavad ettevõtjad, kes ajavad äri Venemaa ettevõtetega. Eesti valitsus koostab juba ettepanekuid riigiettevõtete erastamiseks Venemaa investorite huvides. Just selle olevat kokku leppinud Kersti Kaljulaid Moskvas Putiniga ja Taavi Aas Peterburis Venemaa kõrgemate ametiisikutega. Teiselt poolt tulid võimule rahvuslased, kes kujundavad Eestist laevukese, mis triivib Brüsselist aina eemale. On lootust, et vabakursil kulgev «laevuke» jõuab viimaks paratamatult suure geopoliitilise laine harjal Venemaa randa.
2. Tallinna linnapeaks sai Mihhail Kõlvart, kes esindab venekeelse elanikkonna huve. Järelikult venekeelne haridus Tallinnas säilitab oma positsioonid ja isegi tugevdab neid, keeleinspektsiooni püüetele kangutada ametist lahti neid õppeasutuste juhte ja õpetajaid, kes ei oska eesti keelt, tehakse aga otsustav lõpp.
«Venelased omasid ära ei anna!» kõlab kokkuvõetult sõnum Tallinna venekeelsetele elanikele. Lasteaedade ja algkooli üleviimine eestikeelsele õppele unustatakse ja maetakse maha. Avarduvad Tallinna ja Venemaa kultuuri- ja majandussidemed. Vene investorid saavad vabad käed osta Tallinnas kinnisvara nii otse kui ka varifirmade kaudu.
:format(webp)/nginx/o/2019/04/24/11973367t1he4d3.jpg)
3. Euroopa Parlamenti pääses taas Yana Toom, kes jätkab võitlust Eesti venekeelsete elanike õiguste eest ja teeb lõpu paljudel erialadel kehtivale diskrimineerivale nõudele osata eesti keelt.
See infokampaania sarnaneb kahtlustäratavalt häkkerite massilise rünnakuga Eesti Vabariigi vastu. Mis tekitab suurt kurbust ja paneb lööma häirekella. Rünnakuks Eesti riigi vastu kasutatakse ära kõikvõimalikke teabekilde.
Pole raha Eesti-Venemaa piiri väljaehitamiseks? Õige, nii peabki olema, pröökavad kohalikud venelased: Venemaa ju ei kavatse meid rünnata, milleks siis piiri kindlustada?
Ida-Virumaa energeetikutel tekib probleeme Venemaa dumping-hinnaga elektrienergia tõttu? Jälle õige, sõnavad kohalikud venelased: ammugi oleks aeg pöörata selg Euroopa ühtsele energiasüsteemile ja minna üle Venemaa gaasile ja elektrile.
Riigieelarves haigutab auk ja Euroopa Liit kärbib toetusi? Õige, ütlevad kohalikud venelased: kõiges on süüdi Reformierakond, kes lõi eelarvesse augu, nüüd aga aitab raha hankida transiidi ja majandussuhete taastamine Venemaaga.
Pole raha Eesti-Venemaa piiri väljaehitamiseks? Õige, nii peabki olema, pröökavad kohalikud venelased: Venemaa ju ei kavatse meid rünnata, milleks siis piiri kindlustada?
Pole raha õpetajate palga ja pensionäride pensioni tõstmiseks? Õige, ütlevad kohalikud venelased: tuleb toetada Helme plaani müüa ERR maha ja loobuda kapo uue hoone püstitamisest – mis see siis olgu, ajakirjanikud kritiseerivad muudkui EKREt, kaitsepolitsei aga püüab muudkui Venemaa spioone.
Viimasel ajal on Eesti ühismeedia venekeelses segmendis tooni andvaks teemaks kujunenud tervishoiu nutune seisund ja paljude fondide pöördumine rahva poole palvega koguda raha haigete laste tarbeks. Vene avalikkuses tõusis kohe kisa ja kära: no mis, reanimobiilile 200 000 eurot ei leia, aga Ameerika sõdurite toitmiseks ja Javelinide ostmiseks 40 miljoni euro eest raha küll jagub! Hetkega ilmus kümneid kommentaare, mille autorid mitte ainult ei paku välja, vaid otse nõuavad kaitsekulutuste kärpimist tervishoiu kasuks ja seavad tugeva kahtluse alla NATO vägede Eesti territooriumil viibimise otstarbekuse.
NATOst on saanud Eesti venekeelse avaliku arvamuse põhiline ärriti. Huvitav on täheldada, et paljud Eesti vene aktivistid on päris kähku muutnud oma poliitilisi eelistusi ja hakanud Keskerakonna asemel paremaks pidama EKREt. Ma nägin sellist arengut ette ja nüüd on seda kinnitanud ka sotsioloogid: EKRE on venelaste seas populaarsuselt kindlalt teisel kohal. See on mõistetav: venelased, kelle traditsiooni kuuluvad ksenofoobia ja homofoobia, toetavad konservatiivide seisukohti võitluses sisserändajate, homoseksuaalide ja Brüsseliga.
Ajalehe Stolitsa peatoimetaja Aleksandr Tšaplõgin süüdistas 2017. aastal Helmede perekonda kavatsuses venelasi putukamürgiga ära tappa, nüüd aga on see ajakirjanik, kes teenib Tallinna linnavalitsuse infohuve, leidnud EKRE poliitikute aadressil hulganisti sooje sõnu.
Isegi telekanal ETV+ näitab juba filmi, kui imetore on Krimmis ringi rännata, ERRi venekeelne uudisteportaal aga andis teada, et «2014. aastal panid Kiievis toime riigipööre» ning «referendum Krimmi taasühendamiseks Venemaaga oli absoluutselt seaduslik». Artikkel küll parandati väga ruttu ära, aga et selline TASSi uudistevoost võetud tsitaat üldse ilmuda sai, näitab kenasti kätte Eesti venekeelsete ajakirjanike meelestatuse.
Mina näen Venemaa võiduna hübriidsõjas Eesti vastu ka vahejuhtumit Õigeusu parlamentidevahelise assambleega, mille istungjärk Thbilisis tõi kaasa parlamendi ründamise ja meeleavaldajate laialiajamise. Ühtekokku sai kannatada 240 inimest, paljud raskelt viga. Siis selgus, et selle täielikult Kremli kontrollile alluva organisatsiooni koosseisu kuuluvad ka Eesti esindajad Priit Sibul, Vladimir Velman ja Valeri Korb. Huvitaval kombel võimaldas just Mihhail Lotmani välja vahetanud Priit Sibul tõusta Mihhail Stalnuhhinil riigikogu eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni esimeheks.
Vaadake, mul isiklikult ei ole Stalnuhhini vastu midagi. Aga see on see viimane kivike, mille langemise järel algab mägedes maruline laviin. Jah, Stalnuhhinile on see amet lohutusauhinnaks pärast riigikogu eelmises koosseisus talle kuulunud rahanduskomisjoni esimehe koha kaotamist. Ainult et milles ometi on küll süüdi eesti keel? On ju teada, et Mihhail Stalnuhhin on juba palju aastaid järjekindlalt seisnud vene koolide eesti õppekeelele üleviimise vastu. Pole tema isiklik panuski eesti keele õpetamisel kuigi suurt muljet avaldav: 1990. aastatel kümme aastat kutsekoolis ja Narva keelekeskuses.
Iseõppijale mõeldud eesti keele õpik, mille Stalnuhhin 1995. aastal välja andis, tuletas mulle rohkem meelde juhist, kuidas Eesti metsas mitte ära eksida. Kirjutatud oli köitvalt, aga ellujäämiseks ei kõlba kohe kuidagi. Küllap ei olnud juhus, et Mihhail Stalnuhhin kaotas mõne aasta eest konkursi vene koolidele mõeldud eesti keele lugemiku väljaandmiseks.
Iseõppijale mõeldud eesti keele õpik, mille Stalnuhhin 1995. aastal välja andis, tuletas mulle rohkem meelde juhist, kuidas Eesti metsas mitte ära eksida. Kirjutatud oli köitvalt, aga ellujäämiseks ei kõlba kohe kuidagi.
Veel võib meelde tuletada, et Mihhail Stalnuhhin on teatanud, et oli koos Keskerakonnaga Eesti Euroopa Liitu astumise vastu, et tal on kahju Eesti ja Venemaa partnersuhete katkemise pärast, et ta peab Eesti ajakirjandust Venemaa vastu suunatud propagandarelvaks, et ta on ülistanud Julian Assange’i, et ta on väitnud, nagu muudaks NATO jõudude paigutamine Eestisse meie vabariigi ründeobjektiks, et ta on lasknud ennast pildistada, Georgi lint rinnas.
Poliitilised veendumused on mõistagi meie seni veel vabal maal iga inimese enda asi. Aga niisuguse veendunud vene kooli Eesti ühtsesse haridusruumi lõimimise vastase valimine sellise komisjoni etteotsa meenutab üht Kremli anekdooti. Nimelt hakkas Vladimir Putin määrama ametisse inimesi nii, et see talle võimalikult rohkem lõbu ja lusti pakuks. Näiteks Venemaa inimõiguste volinikuks nimetati politsei kindralmajor Tatjana Moskalkova, kes riigiduuma saadikuna tegi ettepaneku anda politseile erakorralised volitused võidelda opositsiooniga.
Venemaa laste ombudsmaniks nimetati Anna Kuznetsova, õigeusu vaimuliku abikaasa, kes võitleb näituste vastu, millel on kujutatud alasti lapsi. Samal ajal tapetakse Venemaal lapsi koolis, pereringis ja tänaval, Rahvuskaart aga rakendab jõudu kaheteistaastase poisi kinnipidamisel Moskva meeleavalduse ajal.
Räägitakse, et Mihhail Stalnuhhini elulugu olevat lausa eeskujulik parimas Nõukogude vaimus: teenis Nõukogude armees, töötas laadijana ja suutis tööelu ühitada õpingutega pedagoogikaülikoolis. Seejärel sai temast eesti keele võõrkeelena õpetamise spetsialist. Väga tubli! Ent riigikogu komisjon peab hoolitsema eesti keele kui riigikeele, mitte kui võõrkeele õppe arengu eest! Kas iseõppijaile mõeldud õpiku autoril ikka selleks asjatundlikkust jagub? Samast loogikast lähtudes võiks ju pidada lasteaia parimaks direktoriks pedofiili. Kes siis tunneks veel paremini laste psüühikat?
Olukord Eesti ümber on samuti hakanud pingestuma. Sel ajal, kui kohalikud venelased heidavad nalja Venemaa ohu üle, hindavad Venemaa eksperdid Eesti strateegilist fosforiidivaru kapitaliks, mille pärast tasuks maha pidada väike sõda. Euroopas leidub samal ajal eksperte, kes teevad ettepaneku Putini lepitamiseks ja Venemaa turule naasmiseks loovutada Kremlile Ukraina, Moldova, Kasahstan, Valgevene ja Balti riigid.
Facebookis mind juba ähvardatakse: vaat, Kuzitškin, sinuga on kõik, sinu aeg Eestis saab läbi, Venemaa saatkonnast kujuneb Eesti põhiline kaadriosakond, tööd sa siin enam ei leia, nii et paki aga kohver ja keri siva USAsse. Ära sega meil siin Venemaaga sõprust hoida! Oskan vastata niimoodi: ei tasu segi ajada sõprust Venemaaga ja ustavust Eestile.
Mitte kõik, kes peavad ennast Venemaa sõbraks, ei ole automaatselt Eesti vaenlased. Küll aga on kõik, kes unelevad Venemaa revanšist Balti riikides, lihtsalt reeturid. Putin ei vaja teie toetust: alles 20. juunil teatas ta, et ei soovi elada rahus Euroopaga. Mis tähendab, et Putin kujutab endast ohtu tervele maailmale, nii Euroopale kui ka Eestile. Ja vaat selle ohuga olen ma juba valmis võitlust pidama nii Eestis kui mis tahes muus riigis kogu maailmas.
Vene keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane