Edward Lucas: aidake Gruusiat!

Seinale projitseeritud Gruusia lipp Thbilisi vanalinnas. Foto: Reuters/ScanPix

Valimistel hääletame harva, kuid raha kulutame sageli. Samamoodi nagu me saame boikottida vastumeelsete tööstusharude, firmade ja riikide tooteid ja teenuseid, võimaldab meie ostujõud meil hääletada nende poolt, keda me soosime, kirjutab BNSi kolumnis Briti ajakirjanik Edward Lucas. 

2014. aasta septembris kutsuti mind Briti alamkoja välisasjade komisjoni ette. Ma andsin selle liikmetele oma tunnistuste kõrval ka Poola õunu ja Leedu juustu. Venemaa oli äsja kehtestanud sanktsioonid Euroopa toidu impordile. Poola õunakasvatajaid, kes eksportisid umbes poole oma toodangust Venemaale, tabas see eriti tugevalt. Sama käis Leedu piimatoodete tööstuse kohta. Sotsiaalmeedia kampaania julgustas teemaviidete all #jedzjablka ja #3domcheese tarbijaid oma toetust näitama. Ma aitasin hea meelega.

Nüüd on aeg teemaviiteks #buygeorgian. See on välismaalaste jaoks parim viis näidata solidaarsust vapra Gruusia rahvaga, keda tabasid äsja Venemaa sanktsioonid julguse eest avaldada arvamust oma valitsejate kohta.

Tüli sai alguse Gruusia parlamendis peetud õigeusu parlamentidevahelise assamblee kohtumisel. Riiki külastav Vene poliitik Sergei Gavrilov kasutas spiikri tooli teiste seadusandjate poole pöördumiseks. See vallandas meeleavaldused: opositsioon peab valitsust liiga karmikäeliseks kodus, kuid kaugelt liiga pehmeks Venemaa suhtes, mis okupeerib viiendikku riigi territooriumist.

Nüüd on aeg teemaviiteks #buygeorgian. See on välismaalaste jaoks parim viis näidata solidaarsust vapra Gruusia rahvaga, keda tabasid äsja Venemaa sanktsioonid julguse eest avaldada arvamust oma valitsejate kohta.

Politsei vastus – kummikuulid ja pisargaas – oli ülemäärane. Vähemalt 240 inimest sai vigastada. See näitlikustas paljude grusiinide jaoks võimude pealiskaudset lähenemist demokraatiale. Meeleavaldused jätkuvad koos nõudmistega vabastada paljud kinnipeetud demonstrandid, tagandada siseminister ja kehtestada enne 2020. aasta parlamendivalimisi õiglasem valimissüsteem.  

Gruusia sisepoliitika ei ole Venemaa asi. Kreml aga taunis meeleavaldusi «russofoobse provokatsioonina» ja tühistas kõik lennud Gruusiasse, väites, et seda tehakse «Venemaa riikliku julgeoleku tagamiseks ning Vene kodanike kaitsmiseks kuritegeliku ja muu ebaseadusliku tegevuse eest».

Praktiline tulem on hoop riigi õitsvale turismitööstusele, mis tõmbas eelmisel aastal ligi miljon venelasest külalist. Nende kohalolek on austusavaldus grusiinide külalislahkusele ja naudingule, mida pakuvad riigi maastik, köök, arhitektuur ja vein. Samuti on see võit pehme jõu rindel võitluses režiimiga Moskvas.

Ametlik propaganda kujutab Gruusiat, nagu ka Balti riike, Ukrainat ja teisi endisi vangistatud rahvaid, tähelepanuta jäetud lääne nukuriigina, kus vohavad võõraviha ja väiklane rahvuslus. Kui venelased neid riike külastavad, leiavad nad lisaks sõbralikkusele eest ka väärikuse, vabaduse ja õigused, millest nad kodus puudust tunnevad. Lühidalt, nad mõistavad, et nende valitsejad on neile valetanud. Sellest võib saada ohtliku mõtteprotsessi alge.

Uued sanktsioonid näitavad Venemaad nõrga ja kättemaksuhimulisena. Nende pikaajaline mõju võib olla positiivne. Vene veinisanktsioonid Moldovale 2013. aastal julgustasid seda riiki mitmekesistama oma eksporti tulutoovamatele lääne turgudele, eriti Norrasse. Lühiajaliselt aga teevad karistusmeetmed haiget kõigile grusiinidele sisepoliitilistest tülidest hoolimata.

See pakub välismaalastele võimaluse aidata. Valimistel hääletame harva, kuid raha kulutame sageli. Samamoodi nagu me saame boikottida vastumeelsete tööstusharude, firmade ja riikide tooteid ja teenuseid, võimaldab meie ostujõud meil hääletada nende poolt, keda me soosime.

Seega nende jaoks, kelle eelarved ja muud kohustused lubavad, oleks puhkusereisi broneerimine Gruusias kena vastus Kremlile ja vaevalt mingi raskus, arvestades riigi õigustatud mainet Kaukaasia Itaaliana. Veinisõpradel on oma toetuse näitamiseks lai tegevusväli, aga isegi kõige tagasihoidlikum tarbija võib üles otsida Gruusia tooted, nagu teravalõhnaline Borjomi mineraalvesi või tee (1990. aastatel kokku varisenud tööstusharu, mis on nüüd Eesti-Leedu juhtimise all kosumas). Iga sent tugevdab grusiinide moraali ja näitab Kremlile, et selle tülinorimine on taas kord läbi kukkunud. 

---

Edward Lucas on rahvusvaheliselt edukate raamatute «Uus külm sõda» ja «Pettus» autor ja ajakirjanik. Ta töötab Varssavis ja Washingtonis tegutseva mõttekoja Center for European Policy Analysis (CEPA) asepresidendina.