Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb (paremal) ei näe erakonnal süüd ka pärast süüdimõistvat kohtuotsust kokkuleppemenetluses.

FOTO: Tairo Lutter

Möödunud nädalal sai Keskerakonnast teist korda kriminaalkorras karistatud partei. Paraku näib, et kokkuleppemenetluses ei jõutud tulemuseni, mis suunaks pahategija seaduskuulekale teele.

«Teeme seda sellepärast, et asjale punkt panna,» kommenteeris peasekretär Mihhail Korb ERRile kokkuleppele minemist Savisaare protsessiks ristitud kohtuasjas. Ta lisas, et see ei tähenda, et Keskerakond tunnistaks end süüdi.

Puhtsüdamlik kahetsus on eduka rehabilitatsiooni nurgakivi.

Kokkuleppemenetlus eeldab, et süüdistatav nõustub süüdistusega. Mõistan, et Korb eristab osava juristi kombel süü tunnistamist ja süüdistusega nõustumist, umbes nagu Jüri Ratas eristas koostööd EKREga koostööst EKRE retoorikaga.

Mida õpetab aga süüdimõistev kohtuotsus, kui süüdimõistetu seob end seejärel sujuvalt ja kiiresti õigussüsteemist lahti ning jätkab avalikult enese maalimist puhta prillikivina?

Tavaliselt ei pääse kurjategija enneaegu trellide tagant ega saa presidendilt armu, kui keeldub süüd omaks võtmast. See on nii, sest puhtsüdamlik kahetsus on eduka rehabilitatsiooni nurgakivi. Kui süüd ei tunnista, ei saa kahetseda. Kui ei kahetse, ei saa õppida. Nii kerkib retsidiivsusrisk ning süüdimõistetu jääb edaspidigi ühiskonnale ohuks.

Retoorika «läksime kokkuleppele, sest nii on lihtsam» ei ole enamasti tõsiselt võetav. Enamik süüdistusi Eestis lahenebki kokkuleppega. Sellise argumendi legitimeerimine annaks enamikule Eesti kriminaalkorras karistatud isikutele õiguse öelda, et nad tegelikult ei ole süüdi. Kas tõesti tahab erakonna peasekretär väita, et Eesti Vabariigis võib süüdiolemine olla süütu inimese mugavus? See tähendaks, et Eesti ei ole õigusriik, nagu ütleb seda põhiseadus. Loodan, et sellisel juhul on erakonnal ka ideid selle tõsise põhiseadusliku kriisi lahendamiseks.

Mõistan, et sõnavabadus lubab erakonna esindajatel ja igal süüdimõistetul sellist juttu rääkida. Mõistan, et peasekretär tahab ilmselt väita, et Keskerakond oli erandlikus seisus ning paralleelid teiste süüdimõistetutega pole asjakohased.

Nõustun. Esiteks on parteil süüdimõistvat kohtuotsust ümber lükkavate väidete esitamiseks platvorm, mida keskmisel süüdimõistetul pole. Teiseks peaks erakond käituma keskmisest kõrgemate eetiliste standardite järgi, mida ei peaks mõõtma vaid karistusseadustiku paragrahvides.

Kui vigu ei tunnista, jäävad ka argumendid revolutsioonilistest muutustest Savisaare-järgse Keskerakonna moraalsuses sama tõsiselt võetavaks kui väited partei süütusest pärast süüdimõistvat kohtuotsust.