Venemaa president Vladimir Putin ja Euroopa Nõukogu peasekretär Thorbjörn Jagland (paremal) 2018. aasta juunis.

FOTO: ALEXEI DRUZHININ/AFP

Konfliktiväsimus, kodused probleemid, venelaste korrumpeeriv tegevus ja paljude poliitikute põhimõttelagedus võib kergesti viia vanade Euroopa institutsioonide marginaliseerimisele, kirjutab Eerik-Niiles Kross (RE).

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele

14. detsembril 1939 heitis Rahvasteliit Nõukogude Liidu oma liikmeskonnast välja. Sellekohases resolutsioonis, mis võeti vastu Soome valitsuse palvel, leidis ta, et Soome sõjalise ründamisega on Nõukogude Liit «asetanud ennast väljapoole Rahvasteliitu». Ühendus lõpetas peagi tegevuse seoses alanud maailmasõjaga, aga moraalne hinnang, mille see organisatsioon andis Talvesõja süüdlasele, püsib tänaseni.

Võib-olla osalt seepärast on Venemaa viimastel aastatel võtnud eriti valuliselt Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee otsust 10. aprillist 2014 peatada Vene delegatsioon hääleõigus, õigus täita assamblee valitavaid ameteid ja osalemisõigus valimisvaatlustes.