Ummik Järvevana teel suunaga Mustamäe poole. FOTO: Erik Prozes

FOTO: Erik Prozes

Uus linnapea Mihhail Kõlvart on toonud Tallinna tänavate projekteerimisse tagasipöörde 20. sajandisse. Sõiduradade lisamine Reidi tee ja Tulika tänava ehitusprojektidesse iseloomustab mõtteviisi, mille tagajärjena terendavad autojuhile ummistunud teed ja kõigile üha ebameeldivam linnaruum, kirjutab arhitekt Toomas Paaver.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Pole kahtlustki, et auto on vajalik liikumisvahend. Autodele ruumi kavandamisel on peamine mõista, et Tallinna kesklinnas on seni saanud tipptunnil autoga liikuda üksnes tänu sellele, et suur osa inimesi liigub tegelikult autota.

Selles saab veenduda lihtsate arvutustega. 50 km/h liikuv auto kasutab u 30 meetrit sõidutee pikkust (auto pikkus 5 m + ohutu pidurdusmaa 25 m). Sõiduraja tavaline laius on üle 3 meetri. Korrutades need mõõdud, saame tulemuseks, et linnakiirusel liikuv auto kasutab igal ajahetkel u 100 m2 ruumi, mida ei saa kasutada keegi teine. Seda on rohkem kui tavalises korteris. Näiteks 500 000 inimest kokku vajaks 50 km2 maapinda. Kui unistame, et kõik linlased saavad korraga tipptunnil autoga kodust tööle sõita, siis on täiesti asjakohane võrrelda seda olukorraga, kus igaüks üritab tänavale trügida koos oma eluruumiga. Arvuliselt on see võimalik üksnes hõredas asustuses. Kesklinnas võimendub see efekt aga mitmekordselt.