Aili Anton: Pinole. Vennale

Jüri Pino. Foto: Postimees

Pino sai endale õe. Umbes kakskümmend aastat tagasi. Tartus Nimeta Baaris. Tema õde töötas seal, Pino veetis lõbusasti aega. Õllega. Ja vist ka mõne literaadist sõbraga. Aga see pole tähtis ega oluline. Oluline on see, et vaevalt saab keegi uudise peale, et sul on õde, kukkuda trepist alla ja murda roided. Aga nii me siis seda «Tead, kes ma olen? Mina olen sinu poolõde. Vana Anton on ka minu isa. Vaata mul on pass kaasas, võin näidata» pidulikku hetke üle baarileti siis tähistasime.

Pino kukkus trepist, murdis paar roiet ja sai endale õe. Pooliku, aga ikkagi veresugulase! Mina töötasin rahulikult baaris edasi, Pinot polnud paar nädalat näha. Ilmus välja. Oli ravinud ennast vahepeal.

Vana Antoni matustel ütles Nasta ilma tutvustamata, et mina olen Antoni tütar. Nasta oli tark naine. Kui mina oleks paarkümmend kilo kogukam, oleks sarnasus veel märgatavam. Pinot kõhnana ei kujuta keegi ette, mind kerekana samuti mitte. Aga – Vana Antoni geenid, ja kuradi head geenid, on meil ühised. Ilusad, lennukad, loomingulised ja vabadust ihkavad. Ühte ta oskas – ilusaid ja tarku naisi oma lastele emaks valida.

Nii ei tehta, Pino! Et lihtsalt võetakse kätte ja minnakse. Vara. Liiga vara. Ma oleks tahtnud Sind veel leida Rävala puiestee City Pubi terrassil maailma parandamast peale tööpäeva lõppu. Peale minu tööpäeva lõppu. Sinu oma lõppes tunde varem. Sinu sõprade oma ka. Aga alati te seal olite. Maailm oli ka nähtavasti parem koht sellel hetkel. Mina tulin salongist, Sinu seto mehe «No tere õeke!» oli üks osa minu koduteest. Igal ilusal soojal õhtul.

Aga. Kõiguta jalgu oma kerguses seal Vikerkaarel. Nasta ees vabanda minu eest – ma lubasin talle külla minna. Nasta lubas mulle minu isast lugusid rääkida. Vana Anton las tunneb uhkust meie üle – geenid on meil sitked, ilusad ja elujõulised. Sinu kolm last ja üks laps kellele ma olen Sind ikka tutvustanud, kui Sa kuskil pildil olid, et see on sinu onu –  viivad seda kanget verd edasi. Kahju, et Kirke Sind elusast peast ei näinud. Tore vaatepilt oleks olnud.

Aga kurat Pino! Nii ei tehta! Liiga vara.

Nii nagu Sina mulle sünnipäevadel saatsid sõnumid «Ääduut!!», siis mina ütlen Sulle teele kaasa: «Äädteed!»

PS! Vean kihla, et katsusid oma roided seda lugedes üle!