Kiviõli Keemiatehas.

FOTO: Eero Vabamaegi /

Õlitehased ja puidu masspõletamine on mõlemad Ida-Virumaa olukorra leevenduseks väga vildakad lahendused, kirjutab Eestimaa Looduse Fondi juhatuse aseesimees Siim Kuresoo. 

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele

Paljusid Ida-Virumaa kaevureid ja energeetikuid ähvardab lähiajal töö ja sissetulekuta jäämine. Valitsus on olukorrale reageerinud ja hakanud lahendusi pakkuma. On aga mõistetamatu, miks ei püüta vastata laiemale küsimusele: mida me nüüd ette võtame, et pered, kogukonnad ja kogu regioon saaksid tagasi kindlustunde ning väärikalt tulevikule vastu minna? Selle asemel keskendutakse vaid küsimuste «mida me nüüd põletame?» ja «mida kaevame?» punnitatud vastamisele. Puidu masspõletamine ja õlitootmise laiendamine näiks olevat vastus, millega on võimalik vähemalt osa inimeste mured järgmise valimistsüklini lahendada. Mõlemad lahendused on aga loomult keskkonda laastavad ega ole ka majanduslikult ja sotsiaalselt jätkusuutlikud.

Õlitootmise lähiminevikust kinnitust saanud riskantsete majanduslike väljavaadete ja kliimakriisi kontekstis lubamatu keskkonnamõju juures ma pikalt ei peatuks, vaatleksin pigem kiireima lahendusena kõne all olevat puidu masspõletamist Eesti Energia kateldes. Tegemist on mõrumagusa lahendusega, mis rasketel hetkedel otsustajatele meelde tuleb ning end proovima ahvatleb.