Aleksei Lotman.

FOTO: Urmas Luik

Eilses Postimehes ilmus uudisnupp pealkirjaga «Põdra põhjustatud liiklusõnnetus nõudis inimelu». Rangelt võttes pole see vale, nii nagu näiteks noaga sooritatud mõrva korral pole vale öelda, et inimelu nõudis nuga.

Siiski ei ole see pealkiri päris õige. Eelkõige põhjustas surmaga lõppenud õnnetuse autojuht, kelle BMW põdraga kokku põrkas ja looma vastassuunast tulnud auto esiklaasi lennutas. Juba kokkupõrge loomaga ise viitab tõenäoliselt valele kiirusele: mida kiirem sõit, seda pikem peatumisteekond. Valides liiklusoludele mitte vastava ja tihti ka seadusega lubatust palju suurema kiiruse, valib juht ise suurema avariiohu, olgu tal kui tahes hea auto istumise all.

Veel enam viitab aga BMW ebanormaalsele kiirusele see, et põrke järel lendas põder nii kõrgele, et maandus vastutuleva sõiduauto esiklaasi ja seejärel lendas autost läbi, tappes nii kaasreisija. Siinkohal kaastunne hukkunu omastele.

Ma ei tea, mis sunnib terroristidena (mõnel juhul, aga mitte seekord, ka enesetaputerroristidena) teedel kihutajaid nii käituma. Ilmselt pole ma ainus, sest kui teataks põhjusi, oskaks ehk ühiskond neid paremini ohjeldada. Manitsused vist eriti ei aita ja baasteadmiste korrutamine ei pruugi ka kõige tõhusam olla. Aga parema puudumisel kordaksin siiski üle mõned koolifüüsikast teada asjad.

Ma ei tea, mis sunnib terroristidena teedel kihutajaid nii käituma. Ilmselt pole ma ainus, sest kui teataks põhjusi, oskaks ehk ühiskond neid paremini ohjeldada.

Vahemaa, mille keha läbib mingi ajaühiku jooksul, sõltub kiirusest lineaarselt – see järeldub kiiruse kui füüsikalise näitaja definitsioonist. Seega konstantse reageerimisaja korral kasvab kiiruse kasvades lineaarselt ka vahemaa, mis auto läbib enne, kui juht asub pidurdama. Tegelikult põhjustab kiiruse kasv ka mõningast reaktsiooni aeglustumist, pikendades veelgi reageerimisteekonda, kuid see mõju on tagasihoidlik.

Kõige rohkem mõjutab kiiruse kasv pidurdusteekonna pikenemist. See tuleneb lihtsast tõsiasjast, et keha kineetiline energia sõltub kiirusest ruutfunktsiooni järgi. Seega, kaks korda suurem kiirus tähendab neli korda suuremat energiat. Kineetiline energia pikendab märkimisväärselt pidurdusteekonda, mis seega kasvab kiiruse kasvades mittelineaarselt.

Lisaks pidurdusteekonna pikkusele tähendab suurem energia ka tugevamat lööki selle isiku või asja pihta, mida auto tabab. Kui lihtsalt kokkupõrge põdraga on võimalik ka autojuhi vilumatuse, halva tee või muu sellise tõttu, siis põdra lendu tõstmine eeldab selgelt ebamõistlikku kihutamist.