Eesti põlevkivist elektrienergia tootmine ja põlevkivi kaevandamine on viimase aasta jooksul sattunud raskesse olukorda – koondamisohus on sundpuhkusele saadetud suur arv inimesi ning räägitakse kiirest Põxitist. Jääb mulje, nagu oleks järsult tekkinud Ida-Virumaal sotsiaalne kriis. Kuigi situatsioon on tõesti raske ning vajab julgeid otsuseid, ei ole tekkinud olukord täiesti ootamatu. Et siin selgust luua elektrituru vaatevinklist, vaatame kõigepealt probleemi olulisemaid põhjuseid.
Võetud kliimakohustustest ning muutus saastekvootidest tingitud hindade tõus emissioonikaubanduses
Kõige suurem põhjus põlevkivist toodetud elektrienergia konkurentsivõime vähenemises peitub Euroopa Liidu emissioonikaubanduse kvoodi hinnatõusus. Põlevkivi on oma keemilise koostiselt väga süsinikumahukaks, mida võimendab veel vanemate tootmisüksuste madal kasutegur. Seega on põlevkivielektrijaamad eriti tundlikud kvoodi hinna muutustele. Hind hakkas tunduvalt tõusma 2018. aasta teises pooles ning võrreldes 2017. aasta tasemega on hind pea viiekordistunud, mis nüüdseks tähendab, et Narva elektrijaamad maksavad laias laastus pool või rohkemgi elektri müügist saadud tulust süsinikdioksiidi kvoodi ostmiseks.