Hannes Agabus ja Hardi Koduvere: loomulikku rada kulgev Põxit (3)

Copy
Põlevkivi töötlemise tehas Kiviõlis.
Põlevkivi töötlemise tehas Kiviõlis. Foto: Liis Treimann

Riik peab aru saama, et vähemefektiivsed põlevkivielektrijaamad ei ole praeguses turusituatsioonis konkurentsivõimelised ning sellest tekkivate probleemide lahendamiseks on vaja julgeid otsuseid, kirjutavad Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi energiamajanduse ekspert Hannes Agabus ja nooremteadur Hardi Koduvere. 

Eesti põlevkivist elektrienergia tootmine ja põlevkivi kaevandamine on viimase aasta jooksul sattunud raskesse olukorda – koondamisohus on sundpuhkusele saadetud suur arv inimesi ning räägitakse kiirest Põxitist. Jääb mulje, nagu oleks järsult tekkinud Ida-Virumaal sotsiaalne kriis. Kuigi situatsioon on tõesti raske ning vajab julgeid otsuseid, ei ole tekkinud olukord täiesti ootamatu. Et siin selgust luua elektrituru vaatevinklist, vaatame kõigepealt probleemi olulisemaid põhjuseid.

Võetud kliimakohustustest ning muutus saastekvootidest tingitud hindade tõus emissioonikaubanduses

Kõige suurem põhjus põlevkivist toodetud elektrienergia konkurentsivõime vähenemises peitub Euroopa Liidu emissioonikaubanduse kvoodi hinnatõusus. Põlevkivi on oma keemilise koostiselt väga süsinikumahukaks, mida võimendab veel vanemate tootmisüksuste madal kasutegur. Seega on põlevkivielektrijaamad eriti tundlikud kvoodi hinna muutustele. Hind hakkas tunduvalt tõusma 2018. aasta teises pooles ning võrreldes 2017. aasta tasemega on hind pea viiekordistunud, mis nüüdseks tähendab, et Narva elektrijaamad maksavad laias laastus pool või rohkemgi elektri müügist saadud tulust süsinikdioksiidi kvoodi ostmiseks. 

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles