Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Aarne Seppel: Keskerakond – tankistide partei (9)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Keskerakonna juhatuse liikmed.
Keskerakonna juhatuse liikmed. Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Mis ühendab Jüri Ratast, Mailis Repsi, Jaanus Karilaidu, Kadri Simsonit, Mihhail Kõlvartit, Taavi Aasa, Enn Eesmaad, Jaak Aabi, Kalev Kallot, Aadu Musta, Yana Toomi ja Siret Kotka-Repinskit?

Nad olid kõik Keskerakonna juhatuse liikmed nii aastal 2015 kui ka praegu, aastal 2019. Miks on oluline just täna vaadata nelja aasta taha? Just 2015. aasta lõpus jäi Keskerakond lõplikult süüdi ametialases võltsimises. Just siis toimusid kardinate taga sündmused, mis viisid praeguse kohtuprotsessini, millest Keskerakond soovib pääseda kokkuleppemenetlusega, ennast moka otsast süüdi tunnistada ja maksta trahv 25 000 eurot. Samas pidi kuriteo teine pool ärimees Hillar Teder maksma 200 000 eurot.

Napilt aasta pärast kohtus süüdi jäämist 2015. aastal tõugati Keskerakonna juhi kohalt Edgar Savisaar ning Isamaa ja SDE kutsusid üleöö uuenenud erakonna valitsusse. Uueks pealikuks tõusnud Jüri Ratas ütles, et erakond on muutunud. Vanad kombed jäävad seljataha.

Savisaar oli erakonna juhina kindlasti autoritaarne, küllap ka paranoiline ja türanlik. Aga ta ei olnud üksi.

Avalõigus mainitud poliitikud olid temaga koos ja tema ümber ja nad on tänini võimul. Nad toovad erakonnale hääli ja on istutatud riigi juhtpositsioonidele. Välja arvatud muidugi Kalev Kallo, kes ei too hääli ja on koos erakonnaga kohtu all.

Nad kõik olid Savisaare Keskerakonna ajal erakonna juhatuses. Eraldi tuleb esile tõsta esimeses lõigus mainimata jäänud tollast juhatuse liiget, praegust peasekretäri Mihhail Korbi. Mees ütleb täna, et ajad, mil ta oli juhatuse liige olidki segased ja keegi ei teadnud, mis täpselt toimub.

Viimase aasta vältel on Keskerakonna toimimise kohta avalikuks saanud seiku, mis väärivad nii moraalset hukkamõistu, poliitilise vastutuse võtmist kui ka hinnangut kohtusüsteemilt. Miks peaks tõsiselt võtma peaministrit, linnapead, ministreid, tulevast eurovolinikku, kes ei häbene tunnistada, et olid tankistid. Naiivsetel ja nõdrameelsetel on kindlasti olemas koht päikese all, aga kas see peab just riigi eesotsas olema? Kui nad ei saanud neli aastat tagasi aru, mis erakonnas toimub, kas nad praegu saavad? Või pööritavad varsti jälle silmi: oih, olidki segased ajad.

Naiivsetel ja nõdrameelsetel on kindlasti olemas koht päikese all, aga kas see peab just riigi eesotsas olema?

EKRE huvitavaimadki sõnavõtud on morsipidu võrreldes Keskerakonna tegudega. Isamaal on ükskõik, niikaua kui erakond saab olla valitsuses ja esimees mitte.

Eelnenu valguses on Keskerakonna poolt vaadates loomulik soov jätta patune pool selja taha, aga ühiskonna vaatevinklist tundub erakordselt ebaõiglane, et prokuratuur on valmis Keskerakonnaga kokkuleppele minema. Eesti ei saa iialgi teada, mis otsuse oleks saanud Edgar Savisaar. Võibolla võttis Savisaare pääsemine protsessilt prokuratuuri indu maha – trumm on läinud, tühja neist pulkadest. Võibolla prokuratuur bluffis oma kaardid tugevamaks ja nüüd üritab vähema kahjuga pääseda.

Tagasi üles