Olustvere. 

FOTO: Marko Saarm/Sakala

Pole vist maapoliitikut, kes jätaks kahetsusega õhkamata, et maal on rahvast vanade aegadega võrreldes väheks jäänud. Eesti asustustiheduse hõrenemine on poliitikute tegevusplaanis see miski, mille vastu tuleb igal võimalusel võidelda, sest kollektiivses mälus on alles hõllandus kuldsetest aegadest, mille paistel enese soojendamisest ei ütle ära ükski rahvaesindaja, kirjutab Lõuna-Eesti Postimehe reporter Arved Breidaks.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele

Alles eelmisel nädalal ütles maaeluminister Mart Järvik intervjuus Maa Elule, et soov on inimesed tagasi maale tuua. See pole üllatav, sest mäletatavasti ütles ta juba enne ministritoolile asumist, et peab eeskujuvääriliseks Pätsu-aegset maaelu, kui rahvast oli külas teadupärast lausa murdu.

Ihalus möödunud aegade hiilguse järele on inimlik nõrkus, mis pakub pelgupaika tumedana näiva tuleviku vastu. Seda on poliitikud üle ilma ja ajast aega enda hüvanguks ära kasutanud. Pole see teisiti ka Eestis ja tänapäeval.