Ei ole, veel. Esiteks – ükski valitsus ei lagune, kui uut pole koos. Teiseks – kui keegi tahab valitsuskriisi, siis kutsutakse see esile resoluutselt ja ühemõtteliselt. Seega, EKRE ja Keskerakonna sõnasõda ESMi arutelul toimunu üle ongi vaid seesama, sõnasõda. Mõlemale kahjutu või pigem isegi kasulik. Seda kuni sügiseni, siis läheb asi tõsiseks.
Urmas Jaagant: kas see ongi kriis? (18)
Tasub meenutada, kuidas lõpetas Taavi Rõivase viimane valitsus. Ühtäkki hakkasid toonase nimega IRLi ja sotse painavalt häirima riigifirmade nõukogudes istuvad poliitikud. Järsku ja jõuliselt hakati nõudma midagi, mida Reformierakonnal oli võimatu hoobilt täita. Nagu ka kohe teada saime, oli uus valitsus Keskerakonnaga juba kokku lepitud, vaja oli vaid käiku lasta ajend, mis lõhub olemasoleva.
Praegu ütleb Keskerakonna juht ja peaminister Jüri Ratas, et rahandusminister Martin Helme ületas ESMi ühehäälsuse suhtes jäigale positsioonile jäädes oma volitusi. Helme ütleb omakorda, et ei ületanud. Ratast toetab Jaanus Karilaid, kes ähvardab, et EKREt ootab sõnakuulmatuse jätkudes varumeeste pink. Helmet toetab Jaak Madison, kelle sõnul on ühehäälsus ESMis EKRE jaoks punane joon.
Kuidas näevad seda kummagi erakonna valijad? «Tubli, Jüri! Panid end maksma, näitasid kohe ära, kes siin ikkagi peaminister on. EKRE tuleb ära taltsutada, isegi kui nad algul küünistavad. Aga pese Nukitsamees puhtaks, pane riided selga ja viili sarved maha. Ehk saab pikapeale asja.»
Tõsiseks läheb asi sügisel. Siis tuleb ESMi muutmise küsimus riigikokku. Nii-öelda Euroopa Liidu asjast saab riigisisene asi.
«Tubli, Martin! See Ratas muudkui koogutab sinna Brüsseli poole, vähemalt üks mees, kes seisis Eesti eest, isegi kui juba teised suured riigid olid diktaadile allunud. Pole see Ratas mingi peaminister, meie juhime mängu, küll Rataski varsti selgeks saab, kuidas tuleb Eesti asja ajada. Saab niimoodi temast asjagi veel, kõlbab ehk meie valitsusse ministrikski.»
Mõlemale erakonnale see olukord sobib, eriti EKRE-le. Ratas, kes on lubanud olla ka kõigi nende peaminister, kes teda ega Keskerakonda ei valinud, on muidugi ebamugavamas seisus. Nende silmis, kes teda ei valinud, on toimuv ikkagi märk, et ühtset valitsust endiselt pole, tea, kas tulebki. Aga no nemad ei hakka Ratast niikuinii valima, ükskõik mis ta teeb.
Tõsiseks läheb asi sügisel. Siis tuleb ESMi muutmise küsimus riigikokku. Nii-öelda Euroopa Liidu asjast saab riigisisene asi. Selleks hetkeks peavad kõik olema noppinud oma punktid ning koalitsioon leidnud üksmeele. Muidu pole valitsust enam päriselt, mitte ainult kujundlikult.