Hiina ehitustöölised.

FOTO: CHINA STRINGER NETWORK/REUTERS

Hiina taastab oma «õigusjärgset» positsiooni maailmaareenil. Kas Peking selleks ka valmis on, pole selge, kirjutab Tartu Ülikooli Aasia poliitika nooremteadur Urmas Hõbepappel. 

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele

Hiina on selgelt tugevdanud oma positsiooni maailmaareenil. Avalikult esitatud strateegiad, nagu Uue Siiditee algatus ja Made in China 2025, tekitavad lääneriikides rahutust. Neid tõlgendatakse kui Hiina kindlat kursimuutust ja püüdu hegemoonia poole. Kuid on ekslik arvata, et Xi Jinpingi võimule tulekuga on Hiina käitumises toimunud põhjapanev muutus ning riigisiseste prioriteetide asemele on seatud välispoliitilised eesmärgid. Hiina liidrid lähtuvad plaane seades eelkõige 40 aasta tagusest kogemusest ja riigisisestest huvidest.

Üks palju kajastust leidnud avalikke plaane on 2015. aastal Hiina peaministri Li Keqiangi egiidi all vastu võetud arengukava Made in China 2025. See näeb ette Hiina majanduse ümberstruktureerimist, kohaldamist teenuste- ja tehnoloogiakesksele tööstusele. Algatusega kaasnevad miljarditesse dollaritesse ulatuvad investeeringud, uued õppekavad ülikoolides ning talentide sisseostmine. Muuhulgas deklareeritakse, et tulevikus peab Hiinast saama juhtiv riik tehisintellekti innovatsiooni alal. Juba aastaks 2030 on Hiina tehisintellekti tööstus väärt hinnanguliselt 150 miljardit dollarit.