/nginx/o/2019/06/16/12270974t1h2b32.png)
Kehalise kasvatuse eesmärk lisaks elukestva spordiharjumuse kujundamisele on ka noorte ettevalmistus ajateenistuseks kaitseväes. Ajateenijate kehaliste võimete muutumisest viimase kümne aasta jooksul ja kaitseväe uuendatud spordikontseptsioonist annab ülevaate kaitseväe väljaõppe jaoskonna staabiohvitser major Meelis Stamm.
Ajateenistuse läbimine eeldab häid kehalisi võimeid ja korras tervist. Samas veedavad noored üha suurema osa oma ajast internetis ja virtuaalreaalsuses, mille tõttu väheneb kehaline aktiivsus, vastupidavus ja jõud. Hiljuti mainiti ajakirjanduses, et ajateenijate üldfüüsilise testi miinimumi läbinute protsent oli sel aastal alla 30. Mida see test endast kujutab ja mida meie noorsoo kohta räägib?
Kehaliste võimete kontrolltest koosneb kolmest alast: toenglamangus kätekõverdused kahe minuti jooksul, istesse tõus selililamangust kahe minuti jooksul ja 3,2 kilomeetri jooks. Tulemused arvutatakse vastava punktitabeli alusel ümber punktideks ning testi läbimiseks on vaja saavutada igalt alalt minimaalselt 60 punkti. Alla 21-aastase ajateenija miinimumnõuded ja maksimumtulemused on toodud graafikus.
Testi normatiivide aluseks on Ameerika Ühendriikide jalaväe baastest, mida kasutavad sarnaselt Eesti kaitseväega ka paljud teised NATO riigid. Kolmelt alalt kogutud vähemalt 180 punkti on kehaliste võimete algtasemeks, mis võimaldab sõduril keskenduda sõjalisele väljaõppele.
/nginx/o/2023/08/23/15542391t1hc7b9.jpg)