Keskerakonna esimehe, peaminister Jüri Ratase sõnul tuleks valimisringkonnad ühtlustada.

FOTO: Mihkel Maripuu

Kohalike valimisteni 2021. aasta oktoobris on jäänud täpselt 28 kuud. See tähendab, et linna- ja vallavolinikud pole ära pidanud pooltki oma ametiajast. Riigi suurimas omavalitsuses peab aga võimuerakond juba praegu muret tundma, sest Tallinnas kaks kümnendit – ja viimastel kordadel absoluutse enamusega – võitnud Keskerakonda toetab pealinnas üksnes 14 protsenti elanikest, selgub Postimehe tellitud Kantar Emori uuringust.

Peaministrierakonna toetusele on mõjunud uue valitsuse juhtimine laastavalt igas mõõtmes. Juba märtsikuistel riigikogu valimistel joosti 23 protsendiga lati alt läbi ja anti Reformierakonnale koguni 8-mandaadiline ülekaal. Suveks on jäänud toetajaid kogu riigi peale 15 protsenti ning ainus grupp, kus ollakse veel esimene eelistus, on muukeelne elanikkond. Langustrend hakkab raugema, kuid just seda osa valijaskonnast ei saa Keskerakond enam ei Tallinnas ega Ida-Virumaal iseenesestmõistetavana võtta.

Suve alguse toetusuuring peegeldab riigikogu kevadistungjärgu tulemusi, kus võitjaks saavad end pidada Reformierakond ja EKRE. Hooaega iseloomustama jäänud alkoholiaktsiisi langetamine ja valge saali lipu küsimus andsid just neile kahele võimaluse vastanduda. EKRE ei pidanud silmanähtavalt ka valitsusliidus järele andma. Näis, milliseid järeldusi on partnerid teinud sügiseks, kui arutatakse riigi peaprokuröri Lavly Perlingu jätkamist.

Praegu on aga valitsusliit tüürinud kursil, mis on kinnistanud EKRE poliitilise positsiooni, andnud Isamaale võimaluse madalast toetusest hoolimata pildil olla ning toonud selle kõige ohvriks Keskerakonna populaarsuse. Sekka valimistel niigi mäekõrguse võidu võtnud Reformierakonna jätkuv tõus.

Praegu on aga valitsusliit tüürinud kursil, mis on kinnistanud EKRE poliitilise positsiooni, andnud Isamaale võimaluse madalast toetusest hoolimata pildil olla ning toonud selle kõige ohvriks Keskerakonna populaarsuse.

Keskerakonna taktika on olnud need kompromissid alla neelata ja loota mingitelegi positiivsetele uudistele. Kusjuures selleks võib olla üle ootuste maksulaekumine, mis annaks sügisel riigieelarve koostamisel veidi vabamad käed. Miks mitte ka võimaluse mõni suurem lubadus ellu viia.

Teine variant on aga hinnata olukorda strateegiliselt ja mängida panused oma parimatele kaartidele. Nagu on soovitanud ka õiguskantsler Ülle Madise, peaks riigikogu valimiste ringkonnad demograafilise olukorraga vastavusse viima. Ligi veerandsajandi eest kaardile joonistatud alad on aina kiireneva (pea)linnastumise tulemusel rahvaarvu mõttes liiga ebaühtlased. Muuhulgas saaks Keskerakonna ettepanekul Tallinna kolmest ringkonnast neli ja seni eraldi olnud Lääne- ja Ida-Virumaa liidetaks ühte.

Sõltumata kavatsustest oleks see Keskerakonnale kasulik. Tallinnas tähendaks see pigem vähetulusa Kristiine, Kesklinna ja Pirita ühendamist, mis annaks omakorda võimaluse teha Lasnamäel ning Põhja-Tallinnas ja Haaberstis võimendatud tulemus. Niisamuti ka Virumaal, mille idaosa ülekaal aitaks läänt järele.

Et ka konkurendid Keskerakonna üleskutset kuulda võtavad, on raske uskuda. Jüri Ratasel pole praeguse kursi jätkudes aga eriti alternatiive.