Andi Hektor. 

FOTO: Erakogu

Kust võiks tulla Eesti elekter kümne-kahekümne aasta pärast? On selge, et fossiilsete kütuste osa peaks olema võimalikult väike, kirjutab füüsik Andi Hektor. 

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele

Kas kujutaksite ette elu ilma elektrita? Vist mitte, meie kodud, ettevõtted, haiglad, kõik sõltuvad elektrist. Kas kujutaksite ette, et elekter maksaks neli-viis korda rohkem kui praegu? Kodus võime ju elektrit vähem tarbida, aga leiva küpsetamiseks või paberi tootmiseks kulub ikka sama kogus elektrit. Eesti elektri hinna tõus toob paratamatult kaasa väga paljude muude kohalike toodete hindade kallinemise. Just selle eest energeetikaeksperdid meid hoiatavad: elektri hind võib tõusta juba viie aasta jooksul oluliselt ja äärmisel juhul võib ohtu sattuda isegi elektrivarustatuse stabiilsus. Sellel on mõned selged põhjused.

Alustame kaugemalt. Saksamaa otsustas sulgeda oma tuumaelektrijaamad. Loodeti, et puudujäägi katmiseks saab piisavalt energiat tuulest ja päiksest ning… Venemaa gaasist. See on oluliselt tõstnud elektri hinda Kesk-Euroopas. Kui senini oli Põhja-Euroopa turg üsna isoleeritud ja elektritootmise varu suur, siis juba mõne järgmise aasta jooksul valmivad mitmed väga suured elektriühendused Norra, Saksamaa ja Ühendkuningriigi vahel. Seega hakkab odav Norra elekter voolama Rootsi-Soome-Eesti asemel kõrgema hinnaga Saksamaa turule.