Keit Pentus-Rosimannus: Eesti riik ei pea panema sünnijärgseid kodanikke ebavajaliku valiku ette

Eesti pass Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Inimlik ja sõbralik riik teeks kõik, et oma kodanikke hoida, kirjutab Reformierakonna fraktsiooni asejuht Keit Pentus-Rosimannus. 

Erinevatel andmetel elab Eestist eemal umbes 200 000 eestlast. Seda on rohkem kui Tartu, Pärnu, Viljandi, Kuressaare inimesi kokku. Igaühel neist on oma lugu. On neid, kes on sündinud perre, kus üks vanem on Eesti kodanik, teine vanem mõne teise riigi oma. On neid, kes on Eestist lahkunud õppima, kes tööle, kes on põgenenud kunagise kurjuse ja okupatsiooni eest. 

On midagi, mis enamikke neist seob — nad on sünnilt Eesti kodanikud, nad hoiavad Eestile pöialt ja tahavad Eestile head ka siis, kui eemal on oldud juba aastakümneid. Jah, kõigil neist ei ole praeguse uue elukohariigi kodakondsust, ent selliseid inimesi on nende hulgas praeguseks kümneid tuhandeid. Hiljuti Torontos meie kogukonnaga kohtumisel oli minu ümber saalitäis inimesi, kellele kõigile läheb Eesti korda. Nad elavad kaasa ja läbi Eestis toimuvat samamoodi ja kohati rohkemgi, kui mõnedki igal hommikul füüsiliselt Eestis ärkajad.