Jennifer Jordan: söakas silmside ei pruugi tähistada avalust, vaid midagi hoopis hämaramat

Foto: Pexels / CC0 Licence

Kui keegi meile vestluse käigus söakalt silma vaatab, tõlgendame seda tavaliselt märgina tema usaldusväärsusest. Otsese pilgu vältimine võib meid tegelikult suisa häirida. Seda vähemalt läänemaailmas, kus me seostame silmsidet aususe ja avalusega – ehk siis positiivse tunnusena, eriti just oma äripartnerite puhul, kirjutab veebiväljaandes The Conversation IMD Business School’i juhtimise ja organisatsioonikäitumise professor Jennifer Jordan. 

Paraku kipuvad värskemad uuringud seda tavaarusaama üha rohkem murendama. Oma uurimistöös, mis avaldati ka ajakirjas European Journal of Social Psychology (Euroopa Sotsiaalpsühholoogia Teataja), tuvastasime suisa vastupidise tendentsi: kui vastaspool vaatab konkurentsikeskkonnas läbirääkimiste käigus sulle pidevalt silma, võib see heasoovlikkuse asemel olla hoopiski märgiks tema võistlushimust ja pahatahtlikkusest.

Kolme teadusliku eksperimendi järel tõdesime, et otsese silmside pidamine viitas pigem võistlevale käitumisele – seda koguni vastaspoole petmiseni välja. Esimese katse käigus vaatlesime silmaliigutuste jälgimissensori abil 75 inimese silmade võrkkesti olukordades, kus neid tuli kellegi teisega mingit rahasummat jagada. Tuvastasime, et vastaspoolele otse silma vaatajad tegid üldiselt madalama esmapakkumise.

Teises eksperimendis palusime 53 inimesel teha vastaspoolele tööpakkumine, vaadates neile kas otse silma või siis mõnele muule näoosale. Selgus, et silmside hoidjad pakkusid teistele madalamat palka kui need, kes eelistasid mujale vaadata.

Jagan või kraban

Vahest kõige huvipakkuvama tõdemuseni jõudsime aga siis, kui analüüsisime läbi 99 episoodi 2007-2009 eetris olnud Suurbritannia telemängust «Golden Balls» («Kuldsed pallid»). Selles saatesarjas kasvatavad mängijad tasapisi võitude jackpot’i ja kaks finaali jõudnud võistlejat peavad lõpuks isekeskis otsustama, mida selle kogusummaga teha. Mõlema mängija ees on kaks palli, ühel kirjas «jagan» ja teisel «kraban» (inglise k. Split / Steal).

Kaks finalisti hakkavad läbi rääkima, millist palli valida. Kui mõlemad võistlejad valivad «jagan»-palli, siis jagataksegi jackpot nende vahel pooleks. Ja kui mõlemad mängijad valivad «kraban», siis ei saa kumbki mitte midagi. Aga kui Mängija A valib «jagan» ja Mängija B võtab «kraban», siis ei saa Mängija A mitte kui midagi ja Mängija B saab kogu jackpot’i endale (ja vastupidi, mõistagi). Seetõttu üritavad mõlemad võistlejad teineteist veenda «jagan»-palli valima ja peaaegu igaüks neist püüab vastaspoolele kuidagi mõista anda, et tema ise langetab just nimelt sellise valiku.

Mõõtsime videosalvestistel üle kõigi mängijate vastastikused jõllitamised telemängude lõppläbirääkimistel ning vaatasime, kas need võiks ehk ette ennustada mängija pallivalikut. Ning tegelikult ennustasidki... Ent teises suunas, kui võinuks eeldada.

Pikemalt vaatas vastasele otse silma mängija, kes ise tõenäolisemalt «krabas» kui «jagas» – isegi kui tema pilk ilmekalt vastupidisele viitas.

Ja nii see tegelikult ongi

Kuigi vanarahvatarkusena peame silmsidet justkui avaluse ja usaldusväärsuse märgiks, siis meie tiimi selle uurimistöö tulemused õieti ei üllatanudki. Sest loomariigis ei eelne põrnitsemine heatahtlikule käitumisele, vaid kohesele rünnakule – silmside tähistab väljakutset ja ohtu. Inimesedki paistavad ju seda tava järgivat, enda vastasele (alateadlikult) enne «ründamist» otse silma vaadates.

Mida see aga töösuhete mõttes tähendab? Karmi konkurentsiga ärikeskkonnas võtke läbirääkimistel teadmiseks, et teile otse silma vaatavad inimesed ei pruugi olla nii sõbralikud, kui te ise arvate. Ning kui tahate jätta endast ausa ja usaldusväärse mulje – eriti rahvusvahelistes läbikäimistes –, siis võib otsene silmside hoopis vastupidiselt mõjuda. Näiteks Aasia kultuuriruumis võidaks kõrgema staatusega isikule silma vaatamist pidada lugupidamatuseks, samas kui pilgu ärapööramist tõlgendadaks aupaklikkusena.

Kõik meie eksperimendid viidi läbi konkurentsikeskkondades – nii «läbirääkimised» kui ka kõrgete panustega mängusaadete analüüsid – ja neid tulebki võtta üksnes selles kontekstis. See tähendab, et vägagi tõenäoliselt ei kehti nende tulemused sotsiaalsete keskkondade puhul, nagu näiteks sõprade, pere või oma kallite seltsis viibides. Sel puhul võib otsene silmside ehk nii-öelda «üksisilmi vaatamine» ikkagi väljendada vaid siirast lähedust ja heasoovlikkust.

Tõlkinud Endel Valdas