Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/10/19/5973107t1h7349.jpg)
/nginx/o/2019/06/14/12262621t1h85f4.jpg)
125 aasta möödumist Eesti esimesest üldlaulupeost tähistati üldlaulupidudega Tartus ja Tallinnas. Juubelilaulupeo ürituste seas Tartus oli erilisel kohal 18. juunil 1994 Vanemuise pargis monumendi avamine meie suurmehele Jakob Hurdale (1839–1907) – kirikuõpetajast aatemehele, keeleteadlasele ja rahvaluule uurijale, eesti rahvusliku liikumise tegelasele, kes oli ka üks esimese üldlaulupeo algatajaid.
Sestap peeti igati sobivaks kuju avamist juubelilaulupeo künnisel. Peopäev algas puhkpilliorkestrite äratusmänguga Raekoja platsil, millele järgnes Jakob Hurda mälestusmärgi pidulik avamistseremoonia. Selleks ajaks oli parki kogunenud rohkesti rahvast. Esinesid koorid, peeti isamaalisi kõnesid. Ümber graniitkuju veetud vöökirja lõikasid läbi peaminister Mart Laar, Tartu maavanem Jaan Õunapuu ja Tartu linnapea Väino Kull. Madalale plaatidest graniitalusele oli paigutatud toolis istuva keeleteadlase kuju, käes lahtine raamat. Aluse esiküljele olid raiutud Jakob Hurda nimi ja tema eluaastad. Kuju alust ehtisid peoliste lillekimbud.
/nginx/o/2019/06/14/12262618t1hafb5.jpg)