Linnar Priimägi, portree.

FOTO: Madis Sinivee

Eesti vabariigi etteotsa pandi konsensuslikult Kersti Kaljulaid. Küllap läheb nõndasamuti ka peaprokuröriga, kirjutab kultuurikriitik Linnar Priimägi.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele

Konsensus põhineb arusaamal, et eituse puudus tähendab jaatust: «vaikimine on nõusolek». Elus võib seesama põhimõte võtta kuju: kõik mis pole keelatud, on lubatud ─ «Kolumbuse muna» situatsioon.

Loogika keeli eeldab konsensus, et nende hulgas, kes on kindlasti nõus (A) on veel kambake, kes on samuti nõus, aga omal reserveeritud moel (I). Samal ajal ei leidu neid, kes on räigelt vastu (E) ega ka mitte vähemat vastaliste grupikest (O), kes talub vastuvõetud otsust kui mahasurutud («teerulliga ülesõidetud») opositsioon.

Nüüd hakkab valitsus meile valima peaprokuröri. «Seaduse järgi nimetab peaprokuröri ametisse valitsus justiitsministri ettepanekul, olles ära kuulanud riigikogu õiguskomisjoni arvamuse. Tavaks on kujunenud, et valitsus teeb selliseid otsuseid konsensuslikult,» kirjutab Postimees. Mart Helme on juba öelnud, et EKRE osapool valitsuses näitab seni seal toolil istunud Lavly Perlingule punast tuld. Niisiis mingit konsensust tulemas pole ja Perling peab hakkama endale uut kohta vaatama.