Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Jüri Kivimäe: Paul Johansen – sünnilt taanlane, hingelt Eesti ajaloolane

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna linnaarhivaar Paul Johansen Rüütli 8/10 asunud arhiivi lugemissaalis 1930. aastate lõpus.
Tallinna linnaarhivaar Paul Johansen Rüütli 8/10 asunud arhiivi lugemissaalis 1930. aastate lõpus. Foto: Tallinna linnaarhiiv

Taanlasest Tallinna linnaarhivaar Paul Johansen oli noores Eesti Vabariigis sama hästi kui esimene ajaloolane, kes avastas ja tõi meie teadvusse keskaegse eestlase, kes vanas baltisaksa ajalookirjutuses moodustasid enamasti nimetu tausta, osutab Toronto Ülikooli emeriitprofessor ajaloolane Jüri Kivimäe.

Aastal 1938 pani ajaloolane Paul Johansen (1901–1965) Tallinnas kirja loo sellest, kuidas üks väikene Taani poiss küsinud kord isalt: „Kuule, isa, miks on õieti Taanimaa tänapäeval nii väikene, kuna ta varem ometi olnud nii suur, vapper ja vägev?“ ja isa ei osanud sellele küsimusele vastata. Aastal 1940 kirjutas prantsuse ajaloolane Marc Bloch (1886–1944) maapaguluses oma kaustikusse sellest, kuidas üks poiss küsinud kord oma ajaloolasest isalt: „Papa, seleta mulle ometi: milleks on vaja ajalugu?“

Läinud sajandi kaks kuulsat ajaloolast polnud tõenäoliselt isiklikult tuttavad, me ei tea ka, kas nad olid seda oma raamatute kaudu, kuid meid üllatab endiselt nende ajaloolise mõtlemise sarnasus, oskus esitada möödanikule küsimusi ja nendele küsimustele ka vastata.

Tagasi üles