Kergemuusikakoor Solare laulab 14. juunil 1988 Rakveres Vallimäel, dirigent Jarmo Kiik. Laval on (vasakul) lipukandja Tiit Alte, kes sel ajal töötas tsemenditehase Punane Kunda ametiühinguklubi kunstilise juhina. 

FOTO: Mart Eelmä

Kaua aega arvati, et pikkade aastakümnete järel lauldi Eesti hümni esimest korda avalikul üritusel Saaremaal 1988. aasta juulis. Tegelikult tehti seda nädalaid varem ka Rakveres Vallimäe linnuses, kirjutab ajaloolane Küllo Arjakas. 

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Saaremaal peeti 1988. aasta juulis meeskooride ühislaulmise päevi. Õhkkond oli ülev: päev-päevalt kogus Eestis jõudu laulev revolutsioon, äsja toimusid Tallinna lauluväljakul öölaulupeod ja rahvarinne korraldas esimese massimiitingu. 23. juunil legaliseeris Eesti NSV ülemnõukogu presiidium seadlusega sinise, musta ja valge kui rahvusvärvid.

Saaremaa ühislaulmisele registreerus 38 mees- ja poistekoori ning kaheksa puhkpilliorkestrit. Juba bussides ja praamisõidul küpses lauljatel mõte laulda Saaremaal Eesti hümni. Noote polnud keegi kaasa võtnud, aga vanemad laulumehed mäletasid nii noote kui ka sõnu.