Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2020/03/16/13011426t1h0e84.png)
:format(webp)/nginx/o/2019/06/13/12259915t1h3582.jpg)
Kas mäletate veel, mis oli kümnekroonise rahatähe tagaküljel? Õige, see oli Tamme-Lauri tamm Urvastes, teadaolevalt Eesti vanim puu, mis on looduskaitse all juba 1939. aastast. Tuhka sellest looduskaitsest, miks pole kellelgi tulnud pähe tamme majandada ning temast Jyski jaoks hambaorke või kingariiuleid valmistada? Sest see oleks nõme: konkreetne puidumass ei kaalu üles tema vaimset tähtsust inimestele.
Aga ometi on neid, kelle käed sügelevad. Juuni algul tehti Väike-Maarja lähedal Aburi hiiesalus lageraie. Selle avastas juhuslikult Ahto Kaasik, Eesti looduslike pühapaikade uurija. Tema vastav Facebooki postitus on tekitanud pahameeletormi. Seda on jagatud juba 1464 korda ning see arv suureneb. Eestlastele lähevad korda meie juured ja pühapuude käekäik. Samal ajal suureneb võõrandumine riigist ja eriti ametkondadest, kes niisugustel kultuurimõrvadel sündida lasevad.