Mart Raudsaar: hambaorgid? Tänan, ei!

Hambaorgid. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Kas mäletate veel, mis oli kümnekroonise rahatähe tagaküljel? Õige, see oli Tamme-Lauri tamm Urvastes, teadaolevalt Eesti vanim puu, mis on looduskaitse all juba 1939. aastast. Tuhka sellest looduskaitsest, miks pole kellelgi tulnud pähe tamme majandada ning temast Jyski jaoks hambaorke või kingariiuleid valmistada? Sest see oleks nõme: konkreetne puidumass ei kaalu üles tema vaimset tähtsust inimestele.

Aga ometi on neid, kelle käed sügelevad. Juuni algul tehti Väike-Maarja lähedal Aburi hiiesalus lageraie. Selle avastas juhuslikult Ahto Kaasik, Eesti looduslike pühapaikade uurija. Tema vastav Facebooki postitus on tekitanud pahameeletormi. Seda on jagatud juba 1464 korda ning see arv suureneb. Eestlastele lähevad korda meie juured ja pühapuude käekäik. Samal ajal suureneb võõrandumine riigist ja eriti ametkondadest, kes niisugustel kultuurimõrvadel sündida lasevad.

Rumal on muidugi see, kes vabandusi ei leia. Konkreetne pühapaik ei olnud looduskaitse all. Ehkki Aburi hiis oli 2018. aastal valminud looduslike pühapaikade kaardil kenasti olemas, on keskkonnaministeerium pühapaikade kaardi mingil põhjusel lasknud eemaldada nii metsaportaalist kui ka maa-ameti geoportaalist. Olen Ahto Kaasiku ja teiste keskkonnasõprade postitusi vaadates üldiselt jõudnud arusaamisele, et kui midagi on tarvis maha võtta, siis ametkondade taha see ei jää, olgu tegemist mingi kaitsevööndiga või raierahu rikkumisega.