Kristi Klaas: rohkem tramme, rattateid, keskkonnasõbralikke ronge ja busse

Foto: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

Arutelud Eesti energeetika tuleviku üle on viimastel nädalatel tõstnud tulipunkti kliimapoliitika. Energeetikasektoril on CO2 heite vähendamisel tõesti oluline osa. Kliimaeesmärkide täitmiseks on Eestil aga lähiaastail tarvis teha suuri otsuseid muudeski valdkondades, kirjutab keskkonnaministeeriumi asekantsler Kristi Klaas. 

Kliima-ja keskkonnaküsimusi arvesse võttev poliitika ei ole enam üksnes keskkonnaministrite pärusmaa ning selles ei nähta enam poliitikat, mis seab pelgalt piiranguid ettevõtete tegutsemisvabadusele. Aina enam riike valib üheks prioriteediks ambitsioonika kliimapoliitika, sest selles nähakse võimalust tagada riigi pikaajaline konkurentsivõime ja kestlik areng.

Nii on näiteks Läti ja Leedu seadmas endale lähitulevikuks selgeid CO2 heite vähendamise eesmärke. Ka meist kaugemal asuvad riigid on juba astunud samme kliimapoliitika elluviimiseks. Näiteks Hiina on viimased aastad olnud konkurentsitult kõige suurem turg elektrisõidukitele ning Indias on viimase kahe aasta jooksul lisandunud kaks korda rohkem taastuvatest allikatest pärinevaid elektritootmisvõimsusi kui fossiilkütustel baseeruvaid lahendusi.