Ülo Niinemets: oleme kõik katsejänesed taimekaitsevahenditele

Köögiviljad. Foto: Mihkel Maripuu

Toiduohutusalane teadustöö on Eestis erakordselt piiratud, mistõttu on kogu järelevalve ja normid toidutootjate mõju all, kirjutab Eesti Maaülikooli professor, akadeemik Ülo Niinemets.

Riigikontroll avaldas 2009. aastal Eesti toiduohutusalase auditi, milles toodi välja rida puudusi toiduohutuse seires. Nimelt näitas audit, et paljude potentsiaalselt kahjulike kemikaalide seireks puudub analüütiline võimekus, mistõttu neid kemikaale toidus ei mõõdeta. Analüüsideks võetud toiduproovide valik pole süsteemne ega vasta inimeste tarbimisharjumustele ja laialt kasutatavate pestitsiidide võimalikule esinemissagedusele. Elanikkonda ei teavitata võimalikest terviseriskidest. Auditis leiti, et toiduohutuse eest vastutava veterinaar- ja toiduameti (VTA) analüüsid näitavad toiduohutusalast olukorda tegelikust paremana.

Äsja avaldatud riigikontrolli auditi näol on tegemist kordusauditiga, mille üheks peamiseks eesmärgiks on selgitada, kas 2009. aasta auditis esiletoodud puudused toidu seire, järelvalve ja tarbijate ohutuse tagamisel on kõrvaldatud. Audit on põhjalik, kuid samas kergesti loetav ja lisatud illustratsioonid ning skeemid tõlgivad auditi peamised järeldused tavainimesele arusaadavasse keelde. Kahjuks näitab kordusaudit, et olukord ei ole võrreldes 2009. aastaga olulisel määral paranenud. Muutunud on peamiselt ainult see, et laborite analüütiline võimekus on kasvanud ja pestitsiide määratakse suuremal arvul kui 2009. aastal. Olulisemad probleemid on jäänud ning VTA esitatavad toiduohutuse andmed ilustavad endiselt tegelikku olukorda. Konstruktiivse lähenemise asemel on maaeluministeeriumi ametnikud paraku asunud mundriau kaitsmisele.