Hispaania maasikad turul

FOTO: TOOMAS TATAR/PM/SCANPIX BALTICS

Pärast riigikontrolli põrmustava hinnanguga toiduohutuse raportit kogunesid esmaspäeval riigikogu erikomisjonile aru andma nii maaeluminister kui ka veterinaar- ja toiduameti (VTA) ning põllumajandusameti juhtkond. Selle asemel aga, et Eesti tarbijani jõudva toidu ohutuse tagamisest rääkida, väitsid ametnikud, et toidule kehtestatud piirmäärad on suure varuga, toit on piisavalt ohutu ja kõige tähtsam on siiski välismaale eksporditava Eesti toidu maine.

Ametnike väited, nagu peaks ohtlike määrade ületamiseks puu- ja juurvilju sööma väga palju, ei ole laste puhul aga mitte ainult sõnakõlks, vaid sulaselge vale.

Riigikontrolli auditi üks põhimuresid ei seisnenud mitte selles, et kemikaalide piirnormid oleksid ületatud, vaid selles, et ka Euroopa normide piiresse jääv kemikaalikogus toidus võib laste jaoks olla liiga palju. Kui aine jääb aga normi piiresse, siis juriidilisest vaatenurgast rikkumist ei ole ja ametkonnad ei vaevu lapsevanemaid isegi mitte teavitama.

Valemi abil, mille veterinaar- ja toiduamet ise riigikontrollile andis, selgub, et lubatud koguses boskaliidi sisaldavaid maasikaid võib 20 kilogrammi kaaluv laps süüa 130 grammi ehk veidi üle poole klaasi. Tiabendasooli sisaldavat banaani 333 grammi ehk kaks-kolm banaani. Närvitoksiini kloorpürifossi lubatud normi piires sisaldavat mandariini võib seesama laps süüa aga 13 grammi ehk kaks-kolm viilu.

Valemi abil selgub, et lubatud koguses boskaliidi sisaldavaid maasikaid võib 20 kilogrammi kaaluv laps süüa 130 grammi ehk veidi üle poole klaasi.

Maaeluministeeriumi esindaja ja VTA peadirektori asetäitja sõnul peaks ohtliku piirmäära ületamiseks selliseid puu- ja juurvilju sööma nii suurtes kogustes, et see saab juhtuda vaid «äärmuslike toitumisharjumuste» puhul. Usun, et pea iga viie-kuueaastase põngerja vanemad võivad kinnitada, et kolme viilu mandariini või üle poole klaasi maasikate söömine pole päeva jooksul nende lapse jaoks ekstreemselt suur kogus.

Loomulikult on ka toiduaineid, mille puhul kemikaali ohutusvaru on suurem. Näiteks kloorpürifossi sisaldavat brokolit tohib 20 kilogrammi kaaluv laps süüa kaks kilogrammi, mille ära tarbimine oleks väljakutse ka täiskasvanule.

Praegu ei leidu Eestis ametit, mis teeks tarbijale selgeks, milliseid kemikaale meile imporditavates puu- ja juurviljades rohkem leidub ning kui suurt kogust erinevaid vilju on lastel ohutu tarbida.

Muidugi on loomulik, et riigi jaoks on maine ja majandust elavdavad ettevõtjad prioriteet. Kui aga välismaale saadetava toidu ohutuse tagamine tuleb Eesti laste terviseriskide ennetamise arvelt, tekib küsimus, kelle huvides need ametkonnad töötavad.