Lavly Perling.

FOTO: TAIRO LUTTER/EESTI MEEDIA/SCANPIX

Soojalt alanud suvest hoolimata pole kodune poliitelu ülemäära rahunenud. Kuigi rahvasaadikuid ootab peagi puhkus, töötab valitsus täie hooga edasi. Ning koalitsiooni jaoks on jõudnud kätte esimene tõeline väljakutse: kas Lavly Perling jätkab riigi peaprokurörina või mitte.

Tema ametiaeg lõpeb sügisel ja praeguse seisuga vastaskandidaate pole. Üks valitsuspartner näeb aga peaprokuröri osana kurikuulsast süvariigist.

Selliseid etteheiteid võis kuulda juba enne märtsigi, kuid nüüd on EKRE esimees Mart Helme andnud mõista, et seoses Perlingu abieluga kaitsepolitsei asejuhi Martin Perlinguga pole nende institutsioonide sõltumatus garanteeritud.

Korra järgi esitab justiitsminister peaprokuröri kandidaadi valitsusele kinnitamiseks, olles ära kuulanud ka riigikogu õiguskomisjoni arvamuse. Ametisolevas valitsuses on ministriportfell Isamaasse kuuluva Raivo Aegi käes ja õiguskomisjoni juhib keskerakondlane Jaanus Karilaid. Aeg ametlikult kandidaati veel esitanud ei ole.

Postimehele teadaolevalt on sellest valitsuses juttu olnud ja seal on EKRE Perlingu kandidatuuri sisuliselt vetostanud. Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütleb seepeale, et möödaminnes on asjadest küll räägitud, ent erakondadevaheline küsimus see ju õieti polegi. Sama meelt on ka Karilaid.

Eesti õiguskorras on peaprokuröri kinnitamine tõesti valitsuse pädevuses, kuid tegu pole poliitilise otsuse kui sellisega. Peaprokuröri ei määrata mitte tema maailmavaate, vaid oskuste ja sobivuse järgi. Ning seda, et Lavly Perlingu abielu tema sõltumatust ei ohusta, otsustasid julgeolekuametid taustakontrolli käigus juba praeguse ametiaja alguses, 2014. aastal.

Eesti õiguskorras on peaprokuröri kinnitamine tõesti valitsuse pädevuses, kuid tegu pole poliitilise otsuse kui sellisega.

Tõsi, EKRE pole ainus, kes ei soovi näha Perlingut selles ametis jätkamas. Möödunud nädalal kirjutasime sellest, kuidas anonüümseks jäänud advokaadid võimukoridorides peaprokuröri kohta justkui kompromiteerivat materjali jagavad. Keskseks etteheiteks neis dokumentides on samuti Perlingu abielu.

Kõik see ei tähenda, et praegune peaprokurör kindlasti jätkama peaks või keegi tema vastu kandideerida ei võiks. Ent kindlasti ei saa tema kandidatuuri välistada «poliitiline sobimatus» või lahkarvamused anonüümsete advokaatidega. Perlingu juhtimisel on ju prokuratuur saatnud kohtu ette üliolulisi kriminaalasju.

Praegu on Mart Helme öelnud, et ajakirjandusele ta end enam ei põhjenda. Kindlasti võiks ta seda teha oma koalitsioonikaaslastele.

Küll ei saa see otsus olla valitsusliidule koht, kus kompromisse teha ja seeläbi oma suhte tervist hoida. Nii Eesti õigusruumis kui ka välja kujunenud poliitkultuuris on kõik, mis puudutab õiguse mõistmist, otsesest poliitsfäärist väljas. On olemas ka teistsugune traditsioon, ent see on pärit ookeani tagant ja sajandite jooksul Läänemere äärde jõudnud pole.

Seega on vaja otsustada justiitsminister Raivo Aegil. Just temal, mitte erakonnal Isamaa. Kas minister tunneb, et peaprokurör on oma ametit hästi pidanud ja peaks ka järgmised viis aastat sel kohal jätkama? Kui nii, tuleb seda selgelt öelda. Kui mitte, tuleb põhjendada.