Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Juhtkiri: mürgised viinamarjad (2)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Viinamarjad.
Viinamarjad. Foto: Urmas Luik

Sööge rohkem puu- ja köögivilju! Vähemalt viis peotäit päevas! Sellised üleskutsed on kahtlemata vajalikud, sest Tervise Arengu Instituudi eelmise aasta uuring näitab, et soovitusliku päevase koguse jagu sööb puuvilju ja marju üksnes iga teine täiskasvanu. Köögivilju sööb päevasest kogusest vähem koguni 67 protsenti. Lisaks teavitustööle, et puu- ja köögiviljad on tervislikud, tuleks aga inimesi valgustada sellestki, kuidas Eestis müüdavad puu- ja juurviljad on arvatust mürgisemad.

Riigikontrolli värskest toiduohutuse auditist selgub, et tarbijatel pole aimugi, kui palju ohtlikke taimekaitsevahendite jääke me viinamarjade, mandariinide ja teiste sisse toodud puu- ja köögiviljadega sööme. Samuti näitab audit, et taimekaitsevahendite mõju inimese tervisele ei uurita Eestis üldse ja järelevalve jätab soovida.

Pärast nii hävitavat hinnangut oleks ju võinud oodata, et maaeluministeerium korraldab inimeste rahustamiseks pressikonverentsi ja selgitab alustuseks, miks Eesti tarbijatele pakutav toit ei ole ohtlik. Edaspidi hakataks aga inimesi rohkem teavitama toidust leitud taimekaitsevahendite jääkidest ja võimalikest terviseriskidest ning suuremat rõhku pandaks just importtoidu analüüsimisele.

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon hakkas eile auditi sisu küll arutama, ent kõlama jäi hoopis mõte: «Me toetame selgelt mahetoidu tarbimist ja selle propageerimist.»

Probleem seisab aga selles, et tegelikult moodustavad suurema osa eestlaste toidukorvist hoopis imporditud puu- ja juurviljad, mitte kohalikud tooted. Lääne- või Lõuna-Euroopast toodud toitudes on kaks-kolm korda rohkem taimekaitsevahendite jääke kui Eesti puu- ja köögiviljades. Importtoodetest ei võeta piisavalt proove või kui võetaksegi, ei saada õigel ajal ohtlikule toidule jaole.

Alati ei jõuagi nii kiiresti reageerida, et toit turult eemalda. Inimesi tuleks sellest aga tagasiulatuvalt teavitada. Praegu pole Eesti ametkonnad seda sageli vajalikuks pidanud. Kui laborist tuleb vastus, et mandariinid olid mürgised ja need on juba maha müüdud, on see vajalik info kas või meditsiinitöötajatele. On tähtis, et nad teaksid, kas hiljutistel allergianähtudel võib olla seoseid turul olnud ohtlike puuviljadega või mitte.

Murettekitav on aga see, et ka maaeluminister ei kipu probleemi tuumast aru saama.

Muidugi ei tähenda see, et marjad ja puuviljad peaks tulevikus ostmata jätma. Murettekitav on aga see, et ka maaeluminister ei kipu probleemi tuumast aru saama. Komisjoni istungil ütles ta, et Eesti paistab eurostatistikas hea välja ning see ongi kõige olulisem. Just seda riigikontroll oma auditis ette ju heidabki: statistikat mõjutavad liigselt kaubad, mida eestlased niivõrd palju ei osta.

Probleem pole selles, et riigikontroll avastas, kuidas midagi on halvasti. Küll aga faktis, et asjaosalised seda nüüd endale tunnistada ei suuda. Eesti mahetoodete ja puhta riigi kuvand on oluline, kuid selle nimel ei saa inimesi ohtudest teadmatuses hoida.

Tagasi üles