Ahtme elektrijaam ja kaevandus. Pilt on illustratiivne.

FOTO: EGERT KAMENIK/PM/EMF

Viimastel päevadel on kõlanud väiteid, et praegune kõrge CO2 kvoodi hind oli teada juba 14 aastat tagasi. Kui selliste väidete esitajatel selgeltnägijavõimeid pole, siis ei saa neid väiteid kuigi tõsiselt võtta. Tõsi, üldteada on olnud Euroopa Liidu (EL) soov CO2 kvoodi hinda tõsta, kuid selle täpne ennustamine pikema perioodi jooksul on paraku olnud võimatu. Selguse huvides selgitame CO2 kvoodi hinna kujunemist turuosalise silmade läbi, kirjutab Eesti Energia regulaatorsuhete osakonna juht Andres Tropp.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele

ELi kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste kauplemise süsteem (edaspidi lühidalt CO2 kauplemissüsteem) on ELi kliimapoliitika üks alustalasid, mis sai alguse 2005. aastal. CO2 kauplemissüsteemi eesmärk on leevendada kliimamuutusi, seades suurte kasvuhoonegaaside heitkogusega käitistele sektorites nagu tööstus ja energeetika eesmärgi püsida normide piires ning vähendada heitkoguseid aasta-aastalt. Selle eesmärgi tagamiseks peab iga CO2 kauplemissüsteemi kuuluva käitise poolt emiteeritud CO2 tonn olema kaetud CO2 kvoodiga. Kui tootjal vajalikku hulka CO2 kvoote pole, saab ta suure trahvi.

Kuni 2013. aastani eraldati energiatootmisele vajalikud CO2 kvoodid tasuta. Alles alates 2013. aastast on energiatootjail ELis tulnud arvestada sellega, et nad peavad CO2 kauplemissüsteemi kaudu ostma oma CO2 heitmetele vastava koguse CO2 kvooti.