Andres Tropp: 14 aastat tagasi ei saanud teada, milliseks kujuneb CO2 kvoodi hind

Ahtme elektrijaam ja kaevandus. Pilt on illustratiivne. Foto: EGERT KAMENIK/PM/EMF

Viimastel päevadel on kõlanud väiteid, et praegune kõrge CO₂ kvoodi hind oli teada juba 14 aastat tagasi. Kui selliste väidete esitajatel selgeltnägijavõimeid pole, siis ei saa neid väiteid kuigi tõsiselt võtta. Tõsi, üldteada on olnud Euroopa Liidu (EL) soov CO₂ kvoodi hinda tõsta, kuid selle täpne ennustamine pikema perioodi jooksul on paraku olnud võimatu. Selguse huvides selgitame CO₂ kvoodi hinna kujunemist turuosalise silmade läbi, kirjutab Eesti Energia regulaatorsuhete osakonna juht Andres Tropp.

ELi kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste kauplemise süsteem (edaspidi lühidalt CO₂ kauplemissüsteem) on ELi kliimapoliitika üks alustalasid, mis sai alguse 2005. aastal. CO₂ kauplemissüsteemi eesmärk on leevendada kliimamuutusi, seades suurte kasvuhoonegaaside heitkogusega käitistele sektorites nagu tööstus ja energeetika eesmärgi püsida normide piires ning vähendada heitkoguseid aasta-aastalt. Selle eesmärgi tagamiseks peab iga CO₂ kauplemissüsteemi kuuluva käitise poolt emiteeritud CO₂ tonn olema kaetud CO₂ kvoodiga. Kui tootjal vajalikku hulka CO₂ kvoote pole, saab ta suure trahvi.

Kuni 2013. aastani eraldati energiatootmisele vajalikud CO₂ kvoodid tasuta. Alles alates 2013. aastast on energiatootjail ELis tulnud arvestada sellega, et nad peavad CO₂ kauplemissüsteemi kaudu ostma oma CO₂ heitmetele vastava koguse CO₂ kvooti.