Indrek Lepik: näe, ei oksendanudki

Hapendatud räim ehk surströmming. Foto: Sille Annuk

Tunnistan, et laual seisev surströmming’u konserv tekitas teatavat erutust. Kohe meenusid internetiavarustest leitud videod, kus pahaaimamatud degusteerijad juba esimese lõhna peale öökima kipuvad. Nimelt on tegu hapendatud räimega, mille rootslased peagi punni kiskuvasse konservi löövad.

Olin Vormsil ja tippkokk Joel Kannimäe oli selle saarerahvale uudistamiseks välja toonud. Ning ehkki teiste vahendatud kogemus kuklas, sättisin end allatuult, et esimesena õhukindlast pakendist pääsevat haisu tunda. Ei midagi hullu, aga toas ei avaks.

Ootasin, et nüüd saab lusikaotsaga kõike kohe proovida, kuid kokk määris kala hoopis pastana mustale leivale. Lisaks veel sibulat, kartulit ja muid köögivilju. Võtsin ampsu ja teisegi ning oligi viil sees. Ei midagi dramaatilist, ei mingit öökimist – väga maitsev hoopis. Proovisin igaks juhuks ka puhtalt, ehkki rootslased seda niimoodi ei söö. Ei olnud viga.

Ajakirjanik peab seda eriti selgelt meeles pidama, kuid tol hetkel koitis taas, et oma silm (või antud juhul keel ja nina) on ikka kuningas. Olin loll, et seda juutuuberite rapsimist tõe pähe võtsin. Aga missugune intrigeeriv content ju!

Mõtlen küll, et kes veel tänapäeval reklaami ohvriks langeb, aga tegelikult on lihtsalt vorm muutunud. Kogemused – eriti need, mis teiste jaoks hästi monteeritud – on selle sajandi asjad. Pole ju küsimus enam selles Poolas pakendatud pesupulbris, vaid ikka tundes, kuidas see koduse kaose kontrolli alla toob.

Mõtlen küll, et kes veel tänapäeval reklaami ohvriks langeb, aga tegelikult on lihtsalt vorm muutunud. Kogemused on selle sajandi asjad.

Aga olgu raisatud eurodega, kuidas on, sama kehtib ka ühiskonda mõjutavate protsesside puhul. Ja kui reklaamis on tõukejõuks mõnu ning rahulolu, siis poliitikas mõistagi hirm. Sellest hirmust üle saamiseks ongi vaja seda maailma ekraani vahenduseta oma silmaga vaadata.

«Päris elu» on paratamatult igavam ja enamjaolt ka põhjuse-tagajärje mõttes loogilisem kui suured narratiivid ja salapärased vandenõud. Sain ju minagi teada, et surströmming kõlbab enamaks kui šokivideoks.