N, 8.12.2022

Vadim Štepa: kas Venemaa on olemas?

Vadim Štepa
Vadim Štepa: kas Venemaa on olemas?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Venemaa lipp
Venemaa lipp Foto: SCANPIX

Sellise kummalise küsimuse tõi mulle pähe Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova vastus neile Eesti poliitikutele, kes olid andnud teada vajadusest taastada Eesti ja Venemaa vahel piir, mis pandi paika 1920. aastal Tartu rahuga.

Zahharova nimetas niisuguseid avaldusi provokatsioonilisteks rünnakuteks, ehkki need tuginevad ajaloolisele dokumendile, millele kirjutasid alla toonase VNFSV võimud. Aga ju siis ei pea praegused Venemaa võimud ennast oma ajalooliste eelkäijate järglaseks?

Tuleb välja, et tänane Venemaa ei pea ennast mitte VNFSV, vaid NSV Liidu järglaseks, mis tekkis alles 1922. aastal ja lülitas hiljem enda koosseisu VNFSV kõrval ka teised «liiduvabariigid», millele enamlased olid esialgu suure suuga lubanud enesemääramisõiguse.

Zahharova tegelikult ütleski seda päris otse: «Tartu rahu kuulub juba ammu ajalukku. Selle, nagu ka teiste Eesti rahvusvaheliste lepingute kehtivus katkes 6. augustil 1940. aastal koos Eesti astumisega NSV Liidu koosseisu. Meie jaoks on see teema alatiseks suletud.»

Nende Tartu rahu «iganenuks» tunnistavate sõnadega ütles Venemaa välisministeeriumi ametlik esindaja sisuliselt varjamata välja, et selle asendas kurva kuulsuse omandanud Molotovi-Ribbentropi pakt. Just selle kokkuleppe järel ju Eesti okupeeritigi ja lülitati NSV Liidu koosseisu. Zahharovale niisiis on see pakt seniajani aktuaalne.

Nende Tartu rahu «iganenuks» tunnistavate sõnadega ütles Venemaa välisministeeriumi ametlik esindaja sisuliselt varjamata välja, et selle asendas kurva kuulsuse omandanud Molotovi-Ribbentropi pakt.

Vaat kus jalustrabav ajalooline paradoks! Isegi NSV Liit tunnistas perestroikaperioodil 1989. aastal Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokollid «õigustühiseks ja allakirjutamise hetkest kehtetuks». Ent praegune, formaalselt justkui «nõukogudejärgne» Venemaa toetub jälle paktile ja peab «seda teemat alatiseks suletuks».

Niisiis tunnistavad praegused Kremli võimud ennast just stalinliku NSV Liidu järglaseks. Pole juhus, et Venemaal püstitatakse praegu uuesti mälestusmärke Stalinile. Venemaa ei käsita ennast ühena nõukogudejärgsetest riikidest, vaid «kärbitud NSV Liiduna». Seda naabreid ohustavat impeeriumivaimu aitab aktiivselt levitada propaganda.

Kuid praegusel juhul riik nimega Venemaa Föderatsioon õigupoolest eitab iseennast. Poliitiliselt nägi see riik ju ilmavalgust 12. juunil 1990. aastal, mil VNFSV kuulutas ennast suveräänseks ja teatas, et Venemaa seadused seisavad kõrgemal NSV Liidu seadustest. See on päris tähenduslik, et niisugune ajalooline daatum on tänasel Venemaal peaaegu täielikult unustuse hõlma vajunud.

Kremli tänase ideoloogia tugisammasteks on kahe ajaloolise impeeriumi - tsaaririigi ja Nõukogude Liidu - kultus. See annabki tulemuseks paljusid hämmastava sümboolse sünkretismi, kus kahepäine kotkas lõõritab Nõukogude hümni, riiki valitseb aga elupõliselt «tsaar-peasekretär». Tegelikku nõukogudejärgset demokraatlikku föderatsiooni Venemaast ei saanudki - selles plaanis võib seda pidada «läbikukkunud riigiks».

Kremli tänase ideoloogia tugisammasteks on kahe ajaloolise impeeriumi - tsaaririigi ja Nõukogude Liidu - kultus. 

Mingisugust moodsat arengut impeeriumis olla ei saa. Ainus, mis sellele on veel jäänud, on hoida kõigest jõust kinni praegustest piiridest ning soodsa juhuse välgatades haarata territooriumi naabritelt (Krimm) asjatus lootuses taastada «impeeriumi suurus». Ning saata seda kõike kõmiseva läänevastase propagandaga, mis tuletab meelde hilisstalinistlikku sõnatärinat.

Sellest hoolimata on selge, et 21. sajandil ei ole unitaarsel, repressiivsel ja agressiivsel impeeriumil mingeid šansse püsima jääda. Seda demonstreerivad juba praegu Venemaa enda kodanikud riigi paljudes piirkondades, astudes välja Kremli koloniaalpoliitika vastu. Arhangelski oblastis protestitakse massiliselt hiiglasliku prügimäe vastu, kuhu hakataks vedama Moskva jäätmeid, Pihkvas samal ajal tullakse meelt avaldama uue keemiatehase rajamise vastu.

Muide, Pihkva oblasti Petseri rajoonis, mis 1920. aasta Tartu rahulepingu järgi kuulub Eestile, on paljud kohalikud elanikud üritanud juba 1990. aastatest peale hankida Eesti passi. Millega on ilmekalt näidanud, kelle omaks nad ajalooliselt seda ala peavad. Putini ajal on Venemaa hakanud nende inimeste õigusi kärpima, keelates neil kandideerimise kohalike omavalitsuste valimisel. Küllap pelgavad Kremli võimud kohutavalt, et nad võivad anda hääle ajaloolise tõe jalule seadmise poolt. Ja küllap nad selle poolt hääletavadki, kui impeerium järjekordselt robinal kokku variseb …

Vene keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane

Märksõnad
Tagasi üles