Oliver Laas: defineerimine ja veenmine

Oliver Laas Foto: Liis Treimann/Postimees

Abort“, „demokraatia“, „eutanaasia“, „kunst“, „surm“, „teadus“ ja „vabadus“ – mis on ühist neil ning teistel seesugustel sõnadel? Need on kesksel kohal mitmetes avalikes debattides, milles erimeelsused nende tähenduse üle on kas otseselt või kaudselt osa vaidlusest.

Näiteks abordidebatt ei ole pelgalt vaidlus abordi moraalse lubatavuse üle, vaid see on ühtlasi vaidlus selliste sõnade nagu „abort“ või „inimelu“ tähenduse üle. Disputandid sageli küll defineerivad vaidlusalused sõnad kas otseselt või kaudselt, kuid tihti on näiliselt neutraalsed ja objektiivsed definitsioonid tegelikult kallutatud definitsiooni autorile meelepärase seisukoha kasuks.

Sõnade defineerimine on oluline, sest definitsioonid esitavad reegleid olukordade ja nähtuste liigitamiseks ja nimetamiseks. Näiteks sõna „võrdsus“ definitsioon ütleb meile, milliseid olukordi saab võrdseks liigitada ja milliseid mitte. Kui meil on ühine definitsioon, siis me mõistame ja liigendame maailma sarnaselt. Teaduslikust kontekstist väljaspool on definitsioon sisuliselt otsus teatud sõna teataval viisil kasutada.1

Erinevad definitsioonid pakuvad välja erinevaid viise maailma või selle osade liigitamiseks. Liigitamisviiside vahel valimine tähendab sisuliselt valimist võimalike kirjelduste ja nendega seotud vaatepunktide vahel. Valiku tegemist suunavad meie arvamused ja uskumused. Me saame näiteks erinevad reeglid olukordade liigitamiseks vastavalt sellele, kas tähtsustame oma võrdsuse definitsioonis asjaosaliste võrdväärsust hüvede nimel võistlemise võimalustes või tulemustes. Võrdsete võimaluste rõhutamisel saame võrdseks nimetada ka selliseid olukordi, kus võrdsetel tingimustel võistelnud asjaosalised on lõpuks ebavõrdsed – andekus, töökus, õnn ja teised asjaolud on andnud osale rohkem kui teistele. Tulemusi rõhutavad võrdsuse definitsioonid selliseid olukordi võrdseks nimetada ei luba.