Johannes Voldemar Veski.

FOTO: TÜ Eesti Murrete Ja Sugulaskeelte Arhiiv

Ülikoolis usu- ja loodusteadust tudeerinud, kuid keelemehena ajalukku läinud Johannes Voldemar Veski jõudis oma pika elu jooksul olla kaastegev 30–40 oskussõnastiku koostamisel. Sõnastikud hõlmasid üle 150 000 termini. Matemaatikast ja taimenimetustest sõjanduse ja fotograafiani.

Veski alustas pöördelisel ajal, 19. ja 20. sajandi vahetusel, kui moesõna oli progress ja inimene pidas end maailma peremeheks. Pöördelist aega elati üle ka 1990ndail, kui müürid olid langenud ning Eesti valmistus astuma Euroopa Liitu ja NATOsse. Kõigepealt oli vaja tõlkida Eesti õigusakte inglise keelde, seejärel Euroopa Liidu õigusakte eesti keelde. Et teised meid mõistaksid ja meie neid. Loodi Eesti Õigustõlke Keskus, kus üks eesmärk oli kvaliteetne tõlge. Viimane eeldab järjepidevat terminitööd.

J. V. Veski tegutses käsikäes eri valdkondade oskuskeele komisjonidega, õigustõlkekeskuse terminoloogid kasutasid ligikaudu 700 eksperdi teadmisi. Viimaste ühistööna vormus terminibaas Esterm. Nüüd on Eesti Keele Instituudis teoksil sõnastike ja terminibaaside halduskeskkond Ekilex, mis ühendab eri autorite koostatud oskussõnastikke ja terminibaase. Seega liidetakse ühte keskkonda paljude valdkondade eksperditeadmised.

Terminikomisjonid on suurepärased teadmiste kehamid, kuid elu on mitmepalgelisem ja iga nähtuse jaoks komisjoni ei peagi tekkima. Kui terminoloog on meister otsima, uurima, võrdlema ja vormistama, siis oma valdkonna asjatundja saab öelda, kas mõiste on saanud külge õige sõnalise tähise ehk termini. Seepärast loodame, et teadjad ei hoia oma teadmisi vaka all, vaid soostuvad terminoloogide küsimustele vastama. Või suunama teadjamate juurde. Enamasti pole ju vaja uut terminit luua, vaid täpsustada olemasoleva kasutust.

Veski tegutsemisaja algusest tänapäevase Ekilexini on möödunud tublisti üle 100 aasta. Toona oli vaja seni saksa või vene keeles õpetatu eesti keelde panna, kõik erialad ootasid omakeelset oskussõnavara. Seisti valiku ees, kas eelistada võõrsõna või omasõna, mugandada või leiutada: kas administreerima või haldama, analüüsima või eritlema, partei või erakond, separatism või lahklus. Tänapäeval võime tõdeda, et haldamine ja erakond on võitnud, eritlemine jäänud tagaplaanile ja lahklus sootuks unarsõnaks jäänud. Aga praegusaja äppide ja gadget’ite maailmas on oma ja võõra sõna dilemma endiselt päevakorras, et mitte öelda laual.

Ka terminikomisjonid ja eksperdid on säilitanud oma tähtsuse. Huvitav, kas J. V. Veski paneks selle tõdemuse lõppu ovaalsete silmadega naerunäo, süüviks Ekilexi võimalustesse ja annaks tagasisidet kohmakuste kohta?