Sotsiaaldemokraatlik Erakond valib pühapäeval uue esimehe. Senine liider Jevgeni Ossinovski enam ei kandideeri, mistõttu on võistlustules kolm nime: Indrek Saar, Riina Sikkut ja Lauri Läänemets. Postimehe arvamustoimetus esitas kandidaatidele kolm küsimust.
Kolm küsimust sotsiaaldemokraatide juhikandidaatidele
Mida te erakonnajuhina teisiti teeksite?
Indrek Saar: Ma arvan, et sotsiaaldemokraadid on valitsuses teinud palju õigeid ja häid otsuseid, mis on Eesti elu edasi viinud. Me oleme selle aja jooksul aidanud vaesusest välja üle 20 000 lapse. Aga on ka olnud olukordi, kus oldi liiga kärsitud ja kus arutatii erakonna sees ja ühiskonnas laiemalt liiga vähe. Sellest on mõndagi õppida.
Õppida kriitiliselt hindama, millise aja jooksul, milliseid muutusi on võimalik saavutada ja kuidas sellistes olukordades kaasata rohkem ekspertiisi ja kogemust. Mõnegi otsuse puhul oleks ehk saanud vigu vältida, võttes rohkem aega aruteludeks nii erakonnas kui ühiskonnas laiemalt.
Uuel esimehel ning kogu juhtkonnal on edaspidi võimalus ühtse meeskonnana erakonnas ning ka väljaspool rohkem arutada ning kuulata. Mina soovin tulevikus seda võimalust kasutada
Riina Sikkut: Selleks, et ühiskondlikku muutust saavutada, on meil vaja tugevat organisatsiooni, kus liikmed saavad poliitikate kujundamises kaasa rääkida, ja julget plaani, et Eesti kestaks.
Peame leidma, milliseid ühiskondlikke probleeme lahendada 21. sajandil samaväärsete hullustega nagu seda olid riikliku pensioni loomine või tasustatud puhkuse võimaldamine töötajatele eelmisel sajandil. Ning nende lahenduste eest veenvalt seisma.
Lauri Läänemets: Pean väga oluliseks meeskonda ja koostööd. Erakond on mõttekaaslaste ühendus ja sellepärast on minu soov anda liikmetele rohkem võimalusi osaleda rohkem aruteludes ja otsustamises.
Kui erakonna liikmed erinevates piirkondades tunnevad, et neil on osa erakonna poliitikate kujundamisel Toompeal ja tulevikus ka valitsuses, siis oleme erakonnana tugevam. Selle kaudu suudame paremini kõnetada laiemalt Eesti rahvast.
Kes on teie valija (keda te esindate)?
Indrek Saar: Ma usun, et meie valija soovib elada vabas, sõbralikus, avatud ja hoolivas Eestis. Ta usub, et edasi viib koostöö, mitte konflikt. Ta leiab, et ühiskond vajab nii sotsiaalsust kui demokraatiat, et tuleb võidelda vaesuse, tõrjutuse ja ääremaastumisega ning samas seista ka sõnavabaduse, demokraatia ja vähemuste õiguste eest. Tal läheb laulupeol silm märjaks ja ta on samas avatud ning sõbralik teistest rahvustest ja kultuuridest inimeste suhtes.
Riina Sikkut: Sotsiaaldemokraatia seisab võrdsete võimaluste ja hooliva ühiskonna eest, kus kõigil oleks hea elada, nii et ei ole kitsast rühma, keda ma kõnetada soovin.
Märtsikuised riigikogu valimised olid minu esimesed. Arvan, et mu valijad olid ühelt poolt inimesed, kes peavad tervise, töö ja sotsiaalteemasid tähtsaks, kes näevad, et me sotsiaalset turvavõrku on vaja parandada. Ja ma olin oma hariduse ja töökogemusega neil teemadel usutav. Teiselt poolt inimesed, kes soovivad poliitikas näha päris inimesi – siirust, ekspertsust, hoolimist, oma teemade eest seismist.
Lauri Läänemets: Viimastel riigikogu valimistel kandideerisin Järva- ja Viljandimaal, kus kogusin 994 häält. Minu kodupiirkonnas Väätsal hääletas SDE poolt 48% inimestest. See teeb Väätsast kõrgeima sotside toetusega piirkonna Eestis ja ühe neljast piirkonnast, kus sotsidel õnnestus saavutada valimisvõit.
Mind valisid inimesed, kes tahavad kasutada oma vabadust otsustada ise, kuidas ja kus nad elavad. See tähendab, et nad ei taha olla sunnitud töö või madala palga pärast Harjumaale kolima. Kindlasti ka need, kes hindavad juhtimises koostegemist ja pusklemise asemel tulevikku vaatamist. Esindan aga kõiki inimesi, ükskõik, kas nad valisid mind või mitte. Mured ja ettepanekud on meil kõigil sama väärtusega.
Millist rolli mängib sotsiaaldemokraatlik maailmavaade järgnevatel kümnenditel?
Indrek Saar: Maailmasõjad ja tuumarelv viis eelmisel sajandil tõdemuseni, et üleilmse fataalse sõja eest aitab vaid riikide omavaheline koostöö. Mõisteti, et järgmised sõjad kujutavad endast ohtu kõigile riikidele, sõltumata sellest, millises maailmajaos nad paiknevad. Selle sajandi algus demonstreeris ilmekalt, et finantskriisid ei ole enam üksikute riikide ja nende suurimate kaubanduspartnerite probleem, vaid kõigi ühine mure.
Täna mõistab enamik meist, et kliima soojenemist mõjutab inimtegevus ning see võib viia ökoloogilise katastroofini, mis ei puuduta ainult kõrbestumisele, üleujutustele ja taifuunidele vastuvõtlikke piirkondi, vaid meid kõiki. Järgmistel kümnenditel saab tõenäoliselt kõigi riikide ühiseks mureks tehnoloogia ja eriti tehisintellekti arenguga paratamatult kaasas käiv töösuhete ümbermõtestamine, sest hulk tänaseid töökohti kaob paratamatult. Neist teemadest ei päästa meid eitamine, endasse sulgumine ja muu maailmaga vastandumine. Nende teemadega tuleb tegeleda ja seda koostöös. Koostöös teiste riikide, rahvaste ning organisatsioonidega.
Just keskkond, tööpoliitika ning avatud koostöö teiste riikidega on olnud alati sotsiaaldemokraatide tugevused. Järgmistel kümnenditel on need olulisemad kui kunagi varem ning just sotsiaaldemokraatidest sõltub, kuidas maailm nende väljakutsetega toime tuleb. Kui eelmisel sajandil arenes sotsiaaldemokraatide eestvedamisel välja heaoluriik, siis järgmistel kümnenditel on meil pearoll mängida globaalsete keskkonna ja tehnoloogia arenguga kaasas käiva töösuhete probleemi lahendamisel. Seega, milliseks kujuneb meie lähitulevik, sõltub paljuski just sotsiaaldemokraatidest.
Riina Sikkut: Praeguses Eestis on ju hästi näha, kui vajalik on väärtuseline selgroog, inimlikkus ja hoolimine, avatus ja teadmispõhisuse eest seismine. See,kuidas me asju teeme, on samavõrra tähtis kui see, mida me teeme. Kui sotsiaaldemokraatidelt tulevad julged ideed ja püsime oma väärtuste juures, siis kahtlemata suuname Eesti tulevikku.
Lauri Läänemets: Eesolev kümnend saab väga märgiliseks, sest Eestil, ja seda koos teiste riikidega, on vaja asuda kohanema kliimamuutusteks ja vähendama inimtegevuse negatiivset mõju keskkonnale. Samuti olla valmis suurteks muutusteks majanduses, mis väljendub töökohtade liikumises sinna, kus on haritud töökäsi ja arenguvõimalusi.
Eesti vaates tähendab see parema tasakaalu leidmist Tallinna ja muu Eesti vahel, tugevamat regionaalpoliitikat, jätkuvat investeerimist haridusse, et tagada Eesti inimestele tasuvat tööd ja ettevõtjaile usku, et Eestis tasub tegutseda ja siia investeerida.
Usun, et sotsiaaldemokraatlik maailmavaade aitab kõige paremini mõtestada neid väljakutseid, millega ühiskonnana, riigina, inimestena seisame silmitsi kümne aasta vaates.