Lewis Carrolli raamatust «Alice peeglitagusel maal» pärit Punase Kuninganna lause pingutuse kohta, mida tuleb teha, et samal kohal püsida, on saanud evolutsiooniteooria kontekstis nime Punase Kuninganna hüpotees.
Urve Eslas: kuninganna, streik ja sead
15. detsember 2011, 12:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lihtsalt öeldes tähendab see, et pruugib ühel koosluse elemendil muutuda, kui teine on samuti sunnitud muutuse läbi tegema, ja nii edasi, lakkamatu tempoga.
Miski ei sobi paremini seletama ametiühingute streigi- ja tööandjate reageerimisvõimekuse arengut kuninganna Elizabethi valitsetavas riigis ning ka põhjendama, miks seda võimekust Inglismaal, kus streigitraditsioon ulatub 1768. aastani, kui madrused sadamas laevadel purjed maha võtsid, ei ole päris õig e kasutada tegemaks etteheiteid siinsete töötajate streigivõimetusele.
Hoolimata konservatiivide piirangutest ja liikmete arvu vähenemisest (praegu kuulub neisse kolmandik töötajatest, samas kui Eestis napp viis protsenti) on Inglise ametiühingud arvestatav jõud. Novembri viimasel päeval toimus Inglismaal ulatuslikem streik viimase 30 aasta jooksul.
Avaliku sektori töötad – arstid, õed, õpetajad, migratsiooniametnikud jpt – avaldasid rahulolematust planeeritavate pensionikärbetega. Lennujaamades oodati kaost ja 12-tunniseid järjekordi, reisijatel soovitati vältida suuremaid lennujaamu.
Päeva lõppedes oli Briti meedia hämmingus: pea kõik uudistekanalid vahendasidsuletud koolide teadete asemel vaimustunud turistide muljeid erakordselt sujuvast piiriületusest ja lausa veidralt viisakatest piiriametnikest, kelle laitmatu keelekasutus reetis muud kui töölisklassi kuulumist.
Selgus saabus, kui peaminister David Cameron tänas abi eest «Downingi tänav nr 10 töötajaid».
Downing Street 10 on peaministri residentsi ja büroo aadress, seega kontrollis kolmapäeval lennujaamade piiripunktides turistide passe Cameroni enda meeskond. See on ühtlasi hea näide, kuidas ideoloogilise sõja kontekstis võib evolutsioonilisest võidurelvastumisest saada sümbiootiline areng.
Ametiühingud saavad oma seisukoha öeldud, tööandja – praegusel juhul riik – kogub selle arvelt sotsiaalset kapitali. Muud väiksemad nägelused – kas streik oli ikka õnnestunud või oli «püssirohi märg», nagu Cameron hiljem torkas – on teisejärgulised. Need organismid aga, mis sümbioosi toimimist ohustavad – nagu «Top Geari» saatejuht Jeremy Clarkson, kes BBC otse- eetris streikijad maha lasta soovitas – heidetakse kõrvale.
Guardiani kolumnist Marina Hyde kirjutas nördinult: «Ära kunagi võitle seaga, sest te mõlemad saate poriseks, kuid erinevalt sinust seale see meeldib.» Punase Kuninganna hüpotees sigade – oma poliitilistelt vaadetelt 1970ndatesse pidama jäänud Clarksoni – kohta ei kehti.