Andrus Karnau.

FOTO: Sander Ilvest/Postimeesm/scanpix Baltics

Narva elektrijaamades võiks hakkpuitu juba ammu põletada. Õigupoolest on seda lühikest aega tehtudki, kuni konkurentide lobitöö sellele piiri pani. Uus keskkonnasäästlik Auvere elektrijaam, mis suudab ka praegu elektribörsile toota, on ehitatud nii, et pooles mahus saaks kasutada biomassi.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele

Mullu pärines iga viies Balti riikides tarbitud elektri kilovatt-tund Venemaalt. Kuigi Eesti ja Läti piiril on kauplemine keelatud, liigub Vene elekter meie võrku Leedu, ilmselt ka Soome kaudu. Leedu kaudu liikuva Vene elektri kaubanduse on heaks kiitnud ka Eleringi juht Taavi Veskimägi. Kui mullu oli viiendik Balti elektriturust Vene tootjate käes, siis sel aastal kasvab idanaabri osakaal veerandini tarbimisest.

Narva elektrijaamade seisaku ja sellega kaasneva umbes 1000 inimese eelseisva koondamise põhjus on nii Euroopa kliimapoliitika kui ka Venemaa elekter. Elektrihind on aastaga kasvanud börsil 15 protsenti, CO2 kvoodi hind aga enam kui kaks korda. Vene elekter ei pea tasuma euroliidu saastekvoodimakse, suurendades ebavõrdset konkurentsi veelgi.