Tõlkes leitud Eesti: ma vaatan Soomest kiikriga, kas eemalt paistab Eestimaa

Vaade Tallinnale. Foto: Peeter Langovits

Ammusest ajast iseenesestmõistetavaks peetud Soome turistid pole sugugi enam nii iseenesestmõistetavad ning järjest rohkem räägitakse sellest, kuidas neid tagasi meelitada. Aga kas kõik see, mida me neile müüa pakume, on soomekeelses tõlkes ikka üles leitud? Sageli mitte, kirjutab kolumnist Ülle Leis.

«On see ikka see tänav, mida mööda ma tulin?»

Täpselt nii olen ma vahel mõelnud mõnes võõras linnas, kui asutan tuldud teed mööda tagasi kõndima. Isegi tuttav kodune tee, kui seda vaid ühes suunas läbida, võib vastupidises suunas liikudes uudismaastikuna tunduda. Sama juhtub turismis. Meie kodune Eesti võib paista mõnest teisest ilmakaarest sootuks teistsugune, isegi kui vaadatakse väga lähedalt, näiteks Soomest.

«Juba praegu on Eestis palju kontserte, üritusi ja näitusi, mis kindlasti soomlasi huvitaksid, kuid nende turundus on lubamatult vilets,» nõelas Hyttynen (rubriik ’Sääsk’) ajalehes The Baltic guide. Artiklis oli juttu sellest, et kui seni peeti Eestis soome turiste iseenesestmõistetavaks ja arvati, et nende kohalemeelitamiseks pole vaja mitte midagi teha, sest nad tulevad igal juhul, siis pärast märgatavat langust aastatel 2017-2018 on hakatud Soome turistide tähtsust paremini mõistma. Artiklis öeldakse, et EAS on võtnud Soome turistid oma südameasjaks ja töötab järjest aktiivsemalt selle nimel, et neis huvi äratada.

Nii otsustasin seekord vaadata Eestit põhjanaabrite pilgu läbi ja uurida, kas Eesti on soomekeelsetes tõlgetes üles leitud. Selleks, et pilk võimalikult ehe oleks, palusin arvamust tõlgete kohta oma Soome kolleegidelt. Järgnev jutt on kokkuvõte nende tagasisidest.