Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Täna Vabadussõjas: Eesti lipp Jekabpilsi raekojal

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Vabadussõja sõduri vormikuub ja relvad. FOTO: Sõjamuuseum
Vabadussõja sõduri vormikuub ja relvad. FOTO: Sõjamuuseum Foto: sõjamuuseum

5. juunil 1919 heiskasid Eesti 1. ratsapolgu sõjaväelased Eesti lipu kaugel Lätis Daugava jõe ääres asuva Jekabpilsi (Jakobstadti) raekojale ja ametisse astus Eesti komandant. Peagi lisandus Eesti lipule ka Taani lipp, ehkki Taani ei sõdinud sellal kellegagi, kõige vähem Lätiga. Kuidas see juhtus?

Tegemist oli Eesti Vabadussõja ühe kõige hämmastavama operatsiooni võiduka finaaliga. Terve 1919. aasta kevade oli lõunarinne püsinud Eesti rahvuspiiri lähistel, liikudes punaväe survel korduvalt Võru alla. Meeletute pingutuste hinnaga õnnestus punased ikka ja jälle tagasi paisata, kuid tulevikuväljavaated olid hägusad. Õnneks alustas Vene valgete Põhjakorpus mais pealetungi, mis tõmbas punaväe jõud endale. Eesti väed tungisid Petseri suunalt Pihkvasse ja läksid 27. mail liikvele ka Võru alt, et lõpuks ometi puhastada Punaarmeest ka viimane jalatäis Eesti pinda.

Kuid 2. diviisi staabiülemal Viktor Mutil tekkis veel lennukam mõte: tungida sügavale Läti punaarmee tagalasse, ähvardades punakütte äralõikamisega Venemaast, ja sundida neid sellega Liivimaalt välja taanduma. Mutil ei õnnestunud oma plaani ülemjuhatajaga isegi kooskõlastada, kuid operatsioon algas sellegipoolest. 29. mail võttis Aluksnesse jõudnud Eesti vägede (nende hulka kuulusid ka üks Läti polk ja Taani kompanii) faktiline juhataja, 1. ratsapolgu ülem Gustav Jonson vastu otsuse edasi lõunasse tungida.

Tagasi üles