Kiviõli, Ida-Virumaa.

FOTO: Eero Vabamaegi /

Eesti Energial on riigifirmana palju eeliseid ja juhtkonna palgad võivad olla ulmelised, kuid staatus eeldab ka riiklikul tasemel vastutust. Riikliku seljatagusega tööstus ei pea teenima mitte ainult kasumlikkust, vaid ka sotsiaalseid eesmärke, mis on tunduvalt laiem mõiste, kui heategevus ja noorte energiaalane harimine, kirjutab kolumnist Ivan Makarov.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Eesti Energia on üks suuremaid tööandjaid, kolmveerand selle töökohtadest asub Ida-Virumaal. Kui täitub juhatuse liikme Raine Pajo prognoos ja aasta lõpus kaotab töö üle tuhande inimese, tuleb nii mõneski riigifirma kohta käivas Vikipeedia väites hakata kasutama minevikuvormi. Samas kui teabes, mille kohaselt on tegemist põhiliselt venekeelse elanikkonnaga maakonnaga, minevikuvormi kasutada ei saa. Ja 1300 sundpuhkusele saadetavat inimest on palju. Nende taga on ka nende pered.

Riigi jaoks on see julgeolekuküsimus. Kristina Kallase väide, et Krimmiga juhtunu on positiivne, kuna tõstis Ida-Virumaa venelaste enesehinnangut, on tähendusrikas: nagu hoiatas Narva Energia ametiühingu esimees Andrei Zaitsev, võivad tulla piketid ja demonstratsioonid Tallinnas. Aga sellistel meeleavaldustel on omadus muutuda poliitilisteks, nagu juhtus Ida-Ukrainas. Zaitsev ütles: «Siis me sõidame kõik Tallinnasse ja võtame pealinlastelt ära töökohad. Ja tallinlased peavad kuhugi mujale tööle sõitma, näiteks Soome.» Kuna Soome lähevad põhiliselt eestlased ja Ida-Virumaalt tuleksid asemele venelased, kujuneks sellest etniline puhastus. Ja pronksiöö aegu kihutasid ju pealinna mööda Narva maanteed kümned mehitatud autod, nii et politsei järelegi ei jõudnud.