Juhtkiri: Soome sotside proovikivi

Postimees
Copy
Tulevane peaminister Antti Rinne (vasakul) ja lahkuv peaminister Juha Sipilä.
Tulevane peaminister Antti Rinne (vasakul) ja lahkuv peaminister Juha Sipilä. Foto: VESA MOILANEN/AFP

Soome sotsiaaldemokraadid on üle 15 aasta taas peaministrierakond. Viiest parteist koosneva vasakpoolse koalitsiooni prioriteet on investeeringud haridusse, sotsiaalkaitsesse ja taristusse. Põhjanaabrite riigieelarvele tähendab see püsivalt 1,2 miljardi euro võrra kasvavat kulurida, mida katavad maksutõus ning vähemasti teoorias paranev tööhõive.

Nagu Eestiski, olid kevadised valimised tavapärasest sõjakamad. Kuid erinevalt Eestist ei olnud selget võitjat, kusjuures ükski erakond ei ületanud 20 protsendi piiri. Sestap ka viieliikmeline koalitsioon ja sotsiaaldemokraatide soov kiireid võite näidata.

Ajal, mil vaidlused Toompeal keerlevad riigieelarve struktuurse tasakaalu ümber, on Soome uus valitsus otsustanud pöörata ümber eelmise, parempoolse valitsuse kärpekava. Lisaks eelmainitud püsikulude suurenemisele plaanitakse nelja aasta jooksul investeerida veel kolm miljardit eurot. Üks suuremaid projekte on raudteevõrgu parandamine. Seejuures riigivõlga, mis eelmise valitsuse ajal üle pika aja vähenes, ei plaani uus koalitsioon suurendada. Investeeringuid on plaanis rahastada riigivara müügist.

Plaan on ambitsioonikas nii sisus kui ka eeldustes. Tulevase peaministri Antti Rinne sõnul püsib riigivõla tase praegusel 61 protsendil siis, kui majandus kasvab igal aastal vähemalt kaks protsenti. Nii oli see küll eelmisel aastal, ent järgmisteks prognoositakse juba madalamat kasvu. Esimeses kvartalis oli see aastases võrdluses üksnes 1,2 protsenti. Ent need on lähiaastad.

Kaugemale vaadates on meie mured märksa sarnasemad. Nagu Eestiski, on puudus tööjõust, mida investeeringud haridusse ja maksusoodustused väikeettevõtetele peaksid leevendama. Suuremate trendide vastu sellega aga ei saa. Sündimus on Soomes veel väiksem kui Eestis, mistõttu pole kohatu ka rahvusvahelise meedia antud tiitel «Euroopa Jaapan». Kuivõrd kümne Soome naise kohta sünnib üksnes 14 last, muudab see rahvastikuteadlaste sõnul juba praegu fundamentaalselt heaoluühiskonna tasakaalu. Ehk nagu meilgi: kes maksab pensione, kui alles ongi üksnes eakad?

Soomlastel on üks reserv, mida meil pole. Juba praegu töötab üle lahe ligikaudu sada tuhat eestlast.

Tõsi, soomlastel on üks reserv, mida meil pole. Juba praegu töötab üle lahe ligikaudu sada tuhat eestlast. Ehkki meie kasvav palgatase on toonud mõned pojad ja tütred tagasi koju, jäävad põhjanaabrid ka edaspidi ahvatlevaks tööturuks. Niisamuti on see Soome tööandjatele, kellele on vennasrahvas eelistatuim nii keeleliste kui ka kultuuriliste sarnasuste tõttu. Mitte üksnes Helsingi uusarendusi ei ehita eestlased, vaid nad mehitavad ka märkimisväärse osa Soome maakonnahaiglatest. Tartu Ülikooli arstitudengeid värvatakse juba biomeedikumi koridoridest.

Üldiselt saab põhjanaabritele aga nende katsetustes üksnes edu soovida, sest on ka Maarjamaa majandus Soomega erakordselt tihedalt seotud. Kui meie peamistel eksporditurgudel käib käsi halvasti, võimendub see meil millegi oluliselt tõsisemaga.

Alkoholiaktsiisi plaanivad soomlased muide erinevalt lätlastest tõsta. Kas see tähendab meile suurenevat aktsiisitulu ja paranevat eelarvepositsiooni, on veel raske öelda, kuid liiga see kindlasti ei tee. Selletagi on aga Soome ja Eesti, eriti Helsingi ja Tallinn omavahel üsna ühte kasvanud. Mida tähendaks kõige selle taustal mõni püsivam ühendus lahetagusega, polegi nii lihtne prognoosida.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles