/nginx/o/2018/08/16/11243936t1h2acb.jpg)
Kohtumisest tehtud reportaažist jääb mulje, justkui oleks kõik toimunud üdini vaenulikus õhkkonnas, kirjutab keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma vastuseks Postimehe loole «Ministeerium vihastas jäätmespetsialistid välja».
Kohtumisest tehtud reportaažist jääb mulje, justkui oleks kõik toimunud üdini vaenulikus õhkkonnas, kirjutab keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma vastuseks Postimehe loole «Ministeerium vihastas jäätmespetsialistid välja».
Keskkonnaministeerium tutvustas eelmisel kolmapäeval ettepanekuid, kuidas suurendada olmejäätmete ringlussevõttu. Seda, et tegemist on võtmetähtsusega teemaga meie jäätmeprobleemide lahendamisel, tänaseks enam kordama ei pea. Ometi tekib vägisi tunne, et initsiatiiv tekkinud olukorrale lahendust leida on karistatav.
Reaalsus on nutune – Eestis kogutakse 2/3 jäätmetest segamini, millega pole midagi peale hakata. Ainus võimalus seda muuta on hakata neid liigiti koguma seal, kus need tekivad. Seejuures sõltuks inimeste poolt makstav tasu otseselt sellest, kui hästi nad liigitavad. See on meie jaoks asja tuum, mille ümber ehitasime ka kõik kolmapäeval esitletud ettepanekud.