Meeleavaldus Stenbocki maja ees.

FOTO: Tairo Lutter

Võrguavarustes liigub George Orwellile omistatav etteheide: ma kirjutasin oma raamatud hoiatuseks, mitte tegevusjuhiseks. Samamoodi tundub, et Briti menuseriaalis «Jah, härra peaminister» pole nähtud poliitilist satiiri, vaid kasulikke näpunäiteid, mida poliitilises elus kasutada, kirjutavad teadlased Andi Hektor ja Jüri Allik.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Detsembris ütles peaminister Jüri Ratas teadusleppe ühe protsendi kohta: «Kui sõna antakse, siis tuleb sõna ka pidada.» EKRE jättis ainsana allkirja andmata, kuna valimiste eel olid nad valmis kasvõi kaks protsenti teadusele lubama. Nüüd, mõni kuu hiljem ei ole see nende arvates lubaduse murdmine, vaid süüdistatakse muutunud olusid.

Mõni asi jääb selleks, mis ta on. Ükskõik kuidas me seda ka ei püüaks ilukõnes ümber nimetada. Kui detsembris midagi kindlalt lubatakse, siis on see ka mais endiselt lubaduse murdmine. Kas põhjuseks on ebakompetentsus, mistõttu anti katteta lubadusi, või printsiibitus, mis ei pea lubadustest kinni pidamist vajalikuks, pole vahet. Mõlemad asjad on pahad ja valida saab kahe vahel: kas oled ebapädev, jagades katteta lubadusi, või printsiibitu lubaduste murdja. Veel hullem on mõlemad korraga. Laevas jääb mõlemal juhul süüdi kapten, riigitüüri juures seisja puhul ei ole see teisiti.