FOTO: Pexels / CC0 Licence

Implantaadis edastatud muusika sedavõrd kehv kvaliteet võib määratult palju mõjutada inimeste elukvaliteeti, kirjutavad Southamptoni Ülikooli taktiilse neuroteaduse kraadiõppe teadlane Sean R Mills ja Southamptoni Ülikooli auditoorse neuroteaduse teadur Mark Fletcher veebiväljaandes The Conversation

Mõnede raske kuulmiskaoga inimeste kuulmist võimaldab taastada sisekõrvaimplantaat (ehk kuulmisimplantaat, kohlea implantaat). Need sisekõrva sisse opereeritavad elektroonilised seadmed muudavad välismaailma helid elektrilisteks signaalideks, mis lähetatakse kuulmisnärvi kaudu edasi ajju. Sel moel minnakse mööda kõrva kahjustatud osadest ja inimesed suudavad justkui imeväel taas kuulda. Implantaadiga harjudes pääsevad selle kasutajad välja vaikuse maailmast, suutes taas uksekella helinat kuulda, telefoni kasutada, sõpradega rääkida ja nendega koos naerda. Paraku võib aga muusika nautimine keeruliseks osutuda. Mahedad meloodiad muutuvad kimedateks undamisteks, piiksudeks ja kraaksatusteks.

Kuulmisimplantaadiga inimesed avastavad, et nüüd jääb neil kuulmata suur osa sellest, mida nad enne muusikas armastasid. Implantaat ei võimalda just kuigivõrd hästi edastada laulu ja pillihäälte helikõrgusi, ega ka muusika kõlavärvingut. Seetõttu võib olla keeruline meloodiat tabada, laulusõnu kuulda või erinevaid instrumente üksteisest eristada. Meie alljärgnevas mudeldatud näites kuulete ise, kuidas kaotsi läheb peaaegu kogu ehe, kammitsemata emotsioon Ed Sheerani laulust «Thinking Out Loud», muutes muusika karedaks ja üksluiseks.

Nii kõlavad sisekõrvaimplantaadis Ed Sheeran, The Rolling Stones ja Michael Jackson. Heli kõrgus ja kõlavärving on tugevalt moonutatud, rütm on palju lihtsamini tajutav.

Implantaadis edastatud muusika sedavõrd kehv kvaliteet võib määratult palju mõjutada inimeste elukvaliteeti. Muusika kõlab kõikjal meie ümber ja seda mitte üksnes kodus või kontsertidel, vaid ka taustaks kohvikutes, pubides, kauplustes, telesaadetes ja filmides. Kuulmisimplantaadiga inimestel võib seetõttu olla raske nautida paljusidki oma endisi lemmiktegevusi. Implantaatide kasutajate sõnul on just muusika kvaliteet üks põhilisemaid asju, mida nad neis seadetes parandada sooviksid. See on väljakutse inseneridele ja teadlastele.

Häda muusikaga

Hea kõrvakuulmisega inimestel korjavad muusika kõla üles tuhanded ülitundlikud karvrakud – sensoorsed retseptorid, mis reageerivad pisimatelegi muutustele kõrvasiseses rõhus ja tõlgivad heli elektrilisteks signaalideks, mida aju saab tõlgendada. See erakordne meeleorgan suudab kodeerida tillukesi kõikumisi helis, mida me siis tõlgendame nootidena, pillihelidena, kõla- ja tundevärvingutena. Just see keerukas kodeering lubab meil nautida härra Sheerani meloodilist häält. Kuulmisimplantaadis asendavad kogu seda meeleorganit vaid mõned mikroelektroodid, tavaliselt on neid kõigest 8 kuni 22. Need elektroodid suudavad edastada üksnes väga rohmakat infot helikõrgusest, ent paraku mitte üksikasjalikumat heliteavet.

Aja jooksul suudavad mõned implantaadiga inimesed selle uue kuulmismeelega kohaneda, leides võimalusi jälle muusikast rõõmu leida. Sageli tuleb neil lausa aktiivselt õppida muusikat uuesti nautima, et uudse kuulmiskogemusega harjuda. Mõned aga otsustavad teistmoodi lähenemise kasuks, lugedes arusaamise parandamiseks muusika kuulamise ajal laulusõnu. Kuna implantaat edastab rütmi tunduvalt tõhusamalt kui helikõrgust, siis naudivadki mõned kasutajad ainult rütmikamaid muusikažanre – nagu Michael Jacksoni lugu meie mudelduses. Ja nii hämmastav kui see ka pole, mõned implantaadi kasutajad on lausa pillimängugi selgeks õppinud.

Uudsed lähenemised

Uudsed lähenemised võivad endas kätkeda lahendusi, kuidas aidata implantaadiga inimestel jälle muusikat nautida. Üks võimalus on modifitseerida muusikapalasid või koguni kirjutada spetsiaalselt implantaatide tarbeks täiesti uut muusikat, mida olemasolev tehnoloogia kergemalt edastada suudaks. Näiteks on uuringutest selgunud, et vokaali helitugevuse tõstmine ja mitmehäälsete pillide väljajätmine parandab popmuusika kuulamise kogemust.

Teine võimalus on muuta helide töötlust implantaadis enne signaalide kuulmisnärvi edastamist. Mitmed implantaaditootjad reklaamivad nüüd oma tipptasemel helitöötlust kui parimat lahendust just muusika kuulamise jaoks. Kuid enamik implantaatide kasutajaist ei saa siiski tänini muusikat nautida.

Hädavajalikuks võib osutuda hoopis üks radikaalselt uus lähenemine. Meie arvates saaks implantaadi «teabe pudelikaelast» mööda minna, pakkudes heliteavet kompimismeele kaudu. Meie kasutasime hiljuti sellist lähenemist, et parandada implantaadi kasutajate suutlikkust keerukates helikeskkondades kõnet mõista – vahest saame sel moel parandada ka nende muusikakogemust.

Käesoleva artikli videolõik on üksnes sisekõrvaimplantaadi kaudu kuulamise mudeldus. Implantaadi kasutajate isiklikud kogemused on vägagi erinevad ning seda esitlust ei tuleks käsitleda võrdluspunktina nende jaoks, kes kaaluvad implantaadi paigaldamist. Sisekõrva implantaat on võrratu tehnoloogia, mis on muutnud paljude inimeste elusid.

Tõlkinud Endel Valdas