Sel reedel Sirbis: intervjuu kultuuriminister Tõnis Lukasega

Sirbis 1.06.2019: 

Foto: Sirp

KAAREL TARAND: Tõejärgne riik, tõejärgne juht

Valitsus püstitab endale kangelaslikuks ületamiseks aina kõrgemaid takistusi.

See lugu oleks pidanud käsitlema Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi, sest üle mõne aasta muutus Euroopa poliitika jälle pisut ettearvatavamaks: muutunud jõujooned pole enam küsitlusudu, vaid valimistel fikseeritud fakt. Eraldi väärib rõhutamist juba rohelise laine tiitli saanud Lääne-Euroopa maade roheliste valimisedu. See aga tõi endise halastamatusega välja postkommunistliku minevikuga liitlaste vaimse mahajäämuse, mis pole ka 30 vabadusaastaga kuskile kadunud. Raudset eesriiet pole, aga roheline laine põrkas idas ikka vastu nähtamatut seina. Lisatud jooniselt on näha, et Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest ei pääsenud Brüsselisse ükski roheline. Läti ja Leedu esindaja justkui oleks, aga see on silmamoondus, sest kumbki saadik ei ole karvavõrragi roheline – vääriks analüüsi ja arvamist.

Looming sünnib kindlustundest. Intervjuu kultuuriminister Tõnis Lukasega.

TÕNIS LUKAS: «Leian ennast juba kolmandat korda olukorrast, kus valitsusse tulles peab alustama kokkuhoiumeetmetega.»

TIMO MARAN, NELLY MÄEKIVI, RIIN MAGNUS: Loodushoid antropotseenis

Antropotseenis tulebki õppida kohanema muutuva keskkonnaga, õppida üheskoos teiste liikidega, kes samuti kohanevad ja kujundavad ümber oma elu.

Loodushoiu teema on pakilisem kui kunagi varem. Poliitilised vastasseisud täidavad küll suure osa meediaruumist, aga kõik toimub siiski eeldusel, et meil jätkub puhast vett, õhku ja süüa. See keskkonna stabiilsus, mis on võimaldanud ühiskonna arengut, ei ole täna enam enesestmõistetav. Suurimad inimkonna ees seisvad katsumused on ülemaailmne kliima soojenemine ja liikide massväljasuremine. Alates 1901. aastast on Maa pinnatemperatuur tõusnud 0,7–0,9 °C ja alates 1975. aastast on temperatuuri tõus peaaegu kahekordistunud – 1,5–1,8 °C sajandi kohta. Liigilise mitmekesisuse kadu on raskemini mõõdetav, kuid näiteks selgroogsete loomaliikide väljasuremise kiirus viimasel sajandil on hinnanguliselt 114 korda suurem kui oleks väljasuremise loomulik taustafoon ning Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (International Union for the Conservation of Nature and Natural Recources, IUCN) hinnangul on 20–25 protsenti loomaliikidest väljasuremisriskiga.

Hiljuti Pariisis avaldatud ÜRO aruande järgi ohustab väljasuremine miljonit taime- ja loomaliiki ning liikide väljasuremise kiirus kasvab. Mõlemad muutused toovad kaasa mitmesuguseid kumulatiivseid ja kaudseid mõjusid, kuid kindlasti halveneb inimkonna varustatus toiduga, väheneb eluks kõlblike alade pind ning kasvab äärmuslike ilmastikunähtuste sagedus.

TRISTAN PRIIMÄGI: Suure lina peegeldused

Cannes’i filmifestival pakkus rohkelt elamusi ja ideid, aga kõike muutvat sähvatust siiski näha ei olnud.

Cannes’is räägiti tänavu palju ilmast, justkui oleks läbivalt sajusel situatsioonil midagi pistmist pakutavate filmide ja nende sisuga. Kimbatuses rivieeralased kasutasid vabandavat tooni ja tundsid end toimuvas kuidagi süüdi olevat. Ma ei hakanud neile ütlema, et olen Eestist. Sajuga kinos istumine ongi ideaalne, mis sest et vahel tuli mõne filmikunsti tipptegija tuliuue üllitise linastusele pääsemiseks ka vihmaga õues järjekorras seista. Kokku jõudsin ära vaadata 43 uut filmi, valdav enamus neist esilinastusid just siin. Irooniliselt tekkis Eestisse tagasi jõudes tunne, et mitte midagi pole näinud, kuna kohalik kinolevi oli oma täiesti teistsuguse valikuga vahepeal eest ära kapanud ja siinsete töökohustuste tõttu veetsin pärast kahenädalast arthouse-kuuri kinos päevakese koos Pikachu ja Aladiniga.

MARGUS OTT: Populism

Populismi sisulised ja vormilised põhjused

Populismi tõusule on otsitud mitmesuguseid seletusi: majanduslikud põhjused seoses sellega, et kasvab ebavõrdsus (sugude, piirkondade, ühiskonnaklasside, rahvuste vahel) ja laiade rahvahulkade elatustase langeb, stagneerub või prekariseerub; sotsiokultuurilised põhjused seoses sellega, et traditsiooniliselt privilegeeritud gruppides (n-ö vehmades, valgetes eesti heteromeestes) tekitab ängistust „traditsioonilise korra“ (s.t see, kus nad olid eelisseisundis) lagunemine; rassism või üldisemalt heterofoobia (teiseviha, teistsugusepelg); kurjade jõudude sekkumine (Putin, Finkelstein, Soros, Cambridge Analytica jne). Ilmselt kõik need sisulised põhjused mängivad oma rolli, aga peamine põhjus ja mootor peitub mujal.

PRIIT PIKAMÄE: Tants põhiseaduskohtu ümber

Aeg-ajalt lahvatab avalikkuses vaidlus, mis ilmselt ühiskonnast vaid väikest osa erutab, kuid see eest pakub ohtralt diskussioonimõnu väheste asjassepühendatute jaoks. Vaidlus käib selle ümber, kas Eestis tuleks põhiseaduslikkuse järelevalve Riigikohtust eraldada, luues selleks eraldi põhiseaduskohtu. On neid, kes peavad uut kohut hädavajalikuks, ning neidki, kelle arvates oleks selline uuendus täiesti tarbetu. Mõnikord näib diskussiooni osapooltel pind sootuks jalge alt kaduvat, kui küsimus eraldi põhiseaduskohtu vajadusest asendatakse sujuvalt küsimusega konstitutsioonikohtu vajadusest Eestis üldse, unustades, et 1992. aasta põhiseaduse kohaselt on Riigikohus ühtlasi ka põhiseaduskohus. Niisiis on viimane küsimuseasetus sootuks ainetu. Võime küll arutleda selle üle, kas Eesti vajab Riigikohtust lahutatud põhiseaduskohut, kuid mitte konstitutsioonikohtu enda vajalikkuse üle. Nagu läänelikus demokraatias valdavalt tavaks on ka Eestis konstitutsioonilise järelevalvega tegelev kohus Riigikohtu näol täiesti olemas.

MARIA MÖLDER: Muusikaettevõtjad vahendavad praktilisi oskusi

Georg Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis avatakse koostöös Music Estoniaga uus muusikaettevõtluse spetsialisti õppekava, kus hakatakse andma tänapäeva muusikatööstuse kiire arenguga kooskõlas praktilist haridust. Uue õppekava vajalikkusest ja sisust räägivad Otsa kooli direktor Ivo Lille ja Music Estonia tegevjuht Virgo Sillamaa. Õige pisut tutvustatakse ka muusikaprodutsendi õppekava, mis on Otsa koolis samuti uus. Mõlemal erialal õppima asuda soovijate dokumente võetakse vastu 5. juunini.

MARIA MÖLDER: Muusikateaduses võetakse elulisem suund

Eesti muusika- ja teatriakadeemia muusikateaduse bakalaureuse õppekava on uuendatud ja järgmisest õppeaastast kannab see nimetust «muusikateadus ja muusikakorraldus». Õppekava eesmärk on pakkuda muusikahuvilistele noortele võimalust leida eneseteostus professionaalses muusikamaailmas muusikateadlase, muusika populariseerija või muusikakorraldajana. Eriala loob eelduse õpingute jätkamiseks nii muusikateaduse kui ka kultuurikorralduse magistriõppes, ent annab ka erialase kompetentsi, et töötada mõnes muusikaorganisatsioonis. Muusikateaduse endise õppekavaga võrreldes on lisandunud muusikakorralduse valikmoodul, õppekavas pööratakse erilist tähelepanu muusikast rääkimisele ja muusikast kirjutamisele eri žanrides. Sisseastumisavaldusi saab esitada 25. juunini 2019. Uuest õppekavast kõnelevad muusikateaduse õppejuht prof Toomas Siitan ja kultuurikorralduse dotsent Marko Lõhmus.

RIIN ALATALU: Pärand ja inimõigused

Diskrimineerimis- ja läbipaistvusalastes aruteludes aitavad inimõigused leida hinnangukriteeriume, jõustades tavaliselt kõrvale jäetud hääli.

1. – 6. maini korraldas rahvusvaheline muinsuskaitse eksperdiorganisatsioon ICOMOS Tallinnas ja Lahemaal rahvusvahelise koolituse «Pärand ja inimõigused», mis hõlmas nii loenguid, seminare kui ka kohtumisi kohaliku elanikkonna esindajatega.

Inimõiguste puhul lähtutakse iga inimese õigusest väärikusele ja võrdsusele. Nii üksikisiku kui ka inimrühmade identiteedi alustala on pärand, mida on väärtustatud ammu enne ühegi kaitset pakkuva ametkonna loomist. Seadustega, ka verivärske muinsuskaitseseadusega, nähakse ette kogukondade kaasamine, aga tihti on neil erinev võime end kuuldavaks teha.

Keele-elu. Füüsika eestikeelsest terminivarast riiklikul oskuskeelekuul

Arvustamisel:

• Estonia muusikal «West Side Story»
• Tiit Aleksejevi romaan «Müürideta aed»
• George Saundersi romaan «Lincoln kaalukojas»
• näitused: «Gustav Klucis. Vene 1920. – 1930. aastate avangard», Heikki Leisi «Review», Katrin Piile «Abstraktne hüperreaalsus», «Laval ja lõuendil»
• Musta Kasti «5 граммов»
• «Armas luiskaja»
• 2 × Nukuteatri «Momo»
• Hesi Siimets-Grossi ja Merike Ristikivi «Fontes iuris Romani. Rooma õiguse allikate kogumik»
• biograafiline film «Rocketman»