Martin Laine.

FOTO: Urmas Luik/Parnu Postimees

Eesti tuntumad kristlike väärtuste edendajad on kiired haukuma, kui on vaja verbaalselt nüpeldada homosid või naisi, kes teevad aborti. Kui jutt läheb pärisprobleemidele, näiteks alkoholile kui kõigi pattude isale, on «moraalimajakad» vait.

Alkoholijoobes pannakse toime enamik Eesti pattudest – vägivald ja tapmised, enesetapud ning perekondade lõhkiminekud. Viinaviga on Eesti suurim probleem, kõigi meie suurimate hädade ja väärtuskriiside alustala.

Võtsin huvi pärast lahti meie kristlike väärtuste nii-öelda lipulaeva, uudisteportaali Objektiiv. Näiteks aktsiisilangetust paistab seltskond hoopis tervitavat.

Tõsi, esialgu aktsiisid oma eesmärki ei paistnud täitvat, kuid piirikaubanduse haip lagunes aegamööda – ärimehed hakkasid juba vaikselt kurtma, kuidas kliente ei käi Lätis enam nii palju ning vahetult enne aktsiisilangemise otsust teatas sotsiaalministeerium, kuidas tarbimine kukkus mullu kümne aasta madalaimale tasemele.

Mõistan, et see seltskond ilmselt ministeeriumi tellitud uuringut ei usu. Okei, ärme räägi aktsiisipoliitikast, vaid alkoholist kui ühiskonna probleemist üldisemalt. Objektiivis annab sõnaotsing «homo» 119 lehekülge vasteid, «abort» 42 lehekülge vasteid ning «alkohol» 13 lehekülge (enamik sellest senise aktsiisipoliitika kriitika). Prioriteedid on ju vildakad.

Näiteks abortide arv on Eestis olnud kogu iseseisvuse vältel selges langustrendis. Selle ühiskondliku probleemi lahendamiseks on rakendatud ideed, mis toimivad. Väita, et tegemist on mingisuguse esimese järgu hädaga meie ühiskonnas, on asjatu paanika külvamine.

Viinaviga on Eesti suurim probleem, kõigi meie suurimate hädade ja väärtuskriiside alustala.

Mida arvavad meie kristlased aga alkoholipoliitikast? Siin peitub probleem, mille lahenduseks on värsked ja adekvaatsed ideed vägagi tervitavad, kuid ometi puudu. Objektiivi uudistevoost tuleb neid veksleid aga tikutulega otsida.

Tõe huvides mainin, et Objektiivi autorid on katoliiklaste seaski erandlik ususekt, mille vaated näiteks paavstistki selgelt äärmuslikumad ja marginaalsemad. Ilmselt on enamiku kristlaste väärtuskompass nendes küsimustes siiski adekvaatsem.

Näiteks kristluse teise haru esindaja, Eesti luterliku kiriku peapiiskop Urmas Viilma on karmima alkoholipoliitika kolme aasta taguses Postimehe arvamusloos heaks kiitnud. Tõsi, ka tema on seda teinud homoseksuaalide tänitamise kõrvaltegevusena, kuid algus seegi.