Jüri Ratas.

FOTO: Konstantin Sednev / POSTIMEES/SCANPIX

Küsin oma 8-aastaselt tähetargalt, mis asi on kokkulepe. «Kokkulepe, see on see, et kui sa midagi lubad, siis sa pead seda tegema,» seletab ta mulle lahkelt. Pead. Sa pead seda tegema. Seda, mida sa lubasid. Sellele ei lisandu tingimuslikud selgitused, et kui sa saad, kui on võimalik, kui olud lubavad jne, kirjutab kolumnist Els Heinsalu. 

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele

On nii kurb. Ma vaatan oma nelja põngerjat ja mul on nii kahju. Mis maailm see on, kus nad üles kasvavad ja millises maailmas nad oma täiskasvanu elu elama hakkavad? Sõna, ka ausõna, on nii vaba, et lendab siia-sinna nagu tahab. Tõeline mees ei ole oma sõna ori, vaid valitseb seda: annab, võtab, murrab... Ja allkiri lepingul? Uus reaalsus on see, et ka see ei loe, vähemasti mitte Eesti Vabariigis, vähemasti mitte Eesti poliitikute oma.

Jüri Ratas rõõmustab: «Riigieelarvestrateegia arutelud on lõppenud ning mul on hea meel, et saavutasime väga olulised kokkulepped, mis hoiavad meie majanduse korras, tõstavad eakate heaolu ning panustavad haridusse ja teadusesse.»

Kokkulepped? Mis need on?